Ehk siis lugu sellest kuidas 4 tsikki otsustasid auto rentida ja Chamonix'sse põrutada. Paar päeva varem otsisime välja sobiliku autorendi firma, bronnisime Ford Fiesta vms auto ning jäime põnevusega ootama, mis meid siis tegelikult ees ootab. Valida oli 2-ukselise Fordi ja 4-ukselise Fiati vahel. Eelistasime siis 4 ust, et kõigil mugav oleks. Või no kui mugav kõige odavamas autos ikka olla saab ;) Autoks sai meil Panda, selline eriti tuhmi pruuni värvi... ja lõbustajaks võtsime ka GPS-seadme. Kaarti kahjuks prantslased kaasa anda ei tahtnud ... Seega tundus, et on väga vaja.
Seiklus alga! GPS otsustas alguses meiega veidi nalja teha ja suunas kogu aeg veidratesse kohtadesse... Loobusime tema teenusest ning hakkasime liikuma teeviitade järgi. Tunduvalt tõhusam... Kuigi jah... kui sa ei tunne riiki, keelt ja veel vähem on aimu kus sa oled ja kuhu sa lähed, siis selgitused, et keera sinna või mine sealt on suhtelistelt segadust tekitavad. Õnneks kiirteele jõudes muutus kõik. Gaas põhja ja edasi. Olgu siinkohal öeldud, et Panda üle 130 km/h ei tahtnud sõita ja kui tõus oli, siis ta piiruds 100 km/h.
Vaated olid vapustadavad (nii palju kui seda sellel kiirusel roolis olles näha saab) ning sihtpunkt WOW-efektiga. Alguses väike osturalli ja siis mäkke, et pidada alustuseks üks mõnus piknik.
Millised vaated, milline õhk ja milline vabadustunne. Selline peakski elu olema!
Kui leiba veidi luusse lastud, siis võtsime ette väikese retke natuke kõrgemale (mägedes ei ole kõrgustest ikka üldse aimu, iga sammuga on uus ja vingem vaade). Loomulikult klõpsisin umbes 100 ühesugust pilti, mis ei suuda üldse edasi anda seda tunnet - silmadega pildistan, südamega ilmutan (fraas Marilt).
Pilte vaadates selgus, et oletatavat Mont Blanci ma isegi ei pildistanud :D See esimene taimkattega küngas on see, millel me piknikku pidasime :)
Varsti hakkas jahedamaks kiskuma (algselt oli linnakeses 14 kraadi), siis otsustasime laskuda ja külastada ka veel Annecy linnakest (väga väga väga ilus pidavat olema). Otsustasime kiirteid vältida ja vaadata kohalikku elu ka ... Paraku sattusime tööpäeva lõppu ja 5 km läbimiseks kulub nii 30 minutit. Sel hetkel jõuab kohale, et äkki ei olnud kõige parem mõte. Ummikus olles saan ka mina vaadata ringi :D Pole paha! Kahjuks jõuame Annecy linnakesse pimedas. Samas isegi pimedas on sellel linnal mingi mõnus aura. Tahakski sinna jääda.
Meil aga on eesmärk käia korra järve ääres ning leida söögiks kohalikku toitu pakkuv koht. Küsime kohalikelt. Antakse suund kätte ja näeme palju toredaid söögikohti. Tõeliselt toredaid. Valime siis ühe pisikese välja ja laseme hea maitsta. Raha ei loe. Kahjuks on autojuhiks olemisel veel miinuseid. Siidrit ma pigem vaatan (maitsen) kui joon. 120 km ootab veel ees. Toiduks on erinevad road juustuga. Minu esimene kokkupuude fondüüga. Mõnus. Toit on maitsev. Tundub ka kohalikum kui Pariisis proovitud. Mingi kohalik toit on veel, mida tahan ära proovida, aga mul pole aimugi kuidas seda kirjutatakse. Siis aga autoni (loomulikult ringiga, et linna näha) ja siis tagasisõit mööda kiirteid, enam ei jaksa seigelda. Kell on 2 kui ma unne vajun.
