Minu kaart 2006

Selline on siis minu maailm 2006. aasta lõpuks. Oma *lemmikuga* on tähistatud kohad, mida on õnnestunud oma silmaga kaeda. rohkem või vähem, aga siiski :) loodan, et aasta pärast on see ring tunduvalt laienenud :) vähemalt ideid on... nii juba külastatud kui siiani nägemata riikide osas :)

Iirimaa 2006

10.08.06
Saabus jälle päev, kus tuli kott kokku pakkida ja teele asuda... lendama... seekordseks sihtpungiks järjekordne saar atlandi ookeanis- iirimaa. Lühike takso ootamine õrnas vihmasabinas ja siis sõit minu uude koju Naasi (pildil minu kodu ja pilt varastatud Nunult).

1. päev
Hommikul läks Nunu tööle ja mina jäin pikutama. Ega und ju eriti võõras kohas ei tule, mis siis, et tunne oli kui omas kodus.... vähemalt toas :D sest olgem ausad ega mul suurt tahtmist Nunu majakaaslastega kohtuda ei olnud... ei läinud õnneks. Ikka jooksin ühega neist kokku. Vaene mees ei osanud minuga muud peale hakata kui tutvustas rumalale ida-eurooplasele telekapuldi kasutamist ja seejärel saatis mu shoppama :D kuna midagi targemat pähe ei tulnud, siis tundus idee linna minna (teadmata, kus see täpsemalt asub ja mida endast kujutab). Asusin siis teele... kahtlane oli, aga kohale jõudsin... kondasin suurest argusest alguses mööda peatänavat ja seal asuvaid poode... hiljem hakkas juba igav ja vaatasin eemale ka :P leidsin ühe tiigi ja siis armsa käänulise müüriga ümbritsetud tänava.
Lõpuks lõppes ka Nunu tööpäev ja liikumine muutus ‚turvaliseks’. Käisime kohvikus ja nautisime. Selgeks sai ka õhtune plaan- Kill, Pubi ja Iain + co. Ega siis midagi... kui tuleb minna, siis tuleb minna (mitte et mul selle vastu midagi olnud oleks, aga teadmine, et eesti keelega hakkama ei saa...).

2.päev
Äratus, hommikusöök, jäätis, bussile- Kilkenny. Seal ootasid meid Iaini ja Nunu sõbrad... alustuseks oli Thomastowni (aitähh Nunu, et sa pilte oled kommenteerinud!) külastamine, kohalik pubi Murphy’s bar ja edasi juba näituse avamine. Seal oli toredaid pilte, mis tekitasid tahtmise ise ka kunstiga tegeleda ja minna reisile...

1. matkasell mootorrattal. PS! vaadake hiire pükse! @ kilkenny. 2. thomastowni pubis on pubil oma kutsa. ja kellele siis ei meeldi koerad? nad ju nii armsad. mina torgin jamesi süles istuvat kutsat.

ja siis tagasi Kilkennyga tutvuma. Seal oli parasjagu veefestival, oih... hoopis kunstfestivali avamine :) käisime siis meiegi rongkäiku vaatamas, sest olgem ausad. Idee oli üle vaadata Kilkenny Castle ja teha jalutuskäik giidiga (teda me ei näinud tol päeval, kuigi oma arust olime õigel ajal õiges kohas). Aga kuna õiget tunnet ei olnud, siis seisime natuke aega järjekorras, et teha näomaalinguid, aga kuna lõpuks mina lõin põnnama, siis jäi see asi ka ära.

1. tänav, kus ootasime oma jalutuskäiku. 2. iirimaal kaduma läinud inimeste lähedaste käte jäljendid. 3.kilkenny castle... vapustavalt suure muruplatsiga. ideaalne perekonna ja sõpradega pikniku pidamiseks. 4. meenutus rongkäigust. kõige paremat pilti ei julenud panna. pole ilus naerda teise õnnetuse üle (nunu sa ehk mäletad seda ;))

Sõitsime Jamesi juurde. Õhtul oli idee minna pubisse ja see sai ka teoks. Käisime neist kahes. Üks oli Anna Conda (tegin paranduse), aga esimese nimi ei tule meelde... (nunu ütles, et john cleere oli selle koha nimi...) kuigi peaks olema vastupidi :D Esimeses olid esinejad ja puha. Aga teine pakkus muidu meelelahutust (olete teie näinud punkarit pubis diskotamas? Mina olen :D) ja natuke ka tüütuid ‚austajaid’ Hispaaniast vms kohast.

1. See on siis ununenud esimesena külastutud pubi. minule seostus see pubi nunu ja inimestega, kes seal ees on (nunu rääkis, mina ei tunne). kuigi loogiline ju, et pildistan kus käisin ja mitte nunu mehi :D 2. Teisena külastatud pubi... nimi on pubil igatahes vahva :)

3. päev
Mehed läksid pealinna ja meie jäime nautima kohalikku linna. See on tõepoolest imearmas. Loodan sinna veel sattuda, sest vaatamata meie entusiasmile me siiski igale poole ei jõudnud. Aga seal sõin mina esimese full irish breakfast'i, tegime ära giidiga jalutuskäigu (giidiks armas ‚vanaisa’ ja reisikaaslasteks ‚emme ja issi’). Viimased 2 välistasid meie võimaluse poole jalutuskäigupealt kaduda (mäletate ikka kui raske on peale unetut pubiõhtut ilma veeta jalutada päikselises linnas?). ... siis peaks kirjutama, kus veel käisime, aga täna pole selle tuju!... ja siis veel see peatus seal vee juures... see oli piin. Ning siis tormasime Castle’sse.

1. Jamesi kodu 2. Nunu jaoks tundmatu huvitav puu ... teadjamate jaoks araukaaria. 3. hommikusöök 4. huvitav palju sellise seismisega teenib? miinimum? rohkem?! igatahes tüütu tegevus tundub see olevat! 5. kunagi oli iirimaal aknamaks. kui ei maksnud juhtus nii nagu pildil. 6. kui eriti paha olid vanal ajal siis saadeti sind sammaste ja trellide taha... pildil endine vangimaja. kui küsiti, kas sisse ka läheme, siis Nunu meeltesegaduses (unetu öö oli oma töö teinud) ütles midagi sellist, et võib küll kui pärast välja ka saab :D

Peale seda oli meil kultuurireisist kõrini (õnneks jäi bussini vähe aega ja seega tuli otsus kergelt ;)) ja läksime kohalikku hotelli kooki sööma.

1. Selline oli Nunu kook 2. selline oli minu kook... oeh... seda ma tahaks. ma ei saa aru miks A&K ei naudi iiri kööki. mulle küll meeldis...

Siis tuli minu iiri (ilmselt tegelikult terve praeguse elu) lahedaim bussisõit. Mina istun rahulikult kui Nunu järsku hakkab uurima, et miks me nii sõidame. Mina ei osanud midagi arvata, aga Nunu läks asja uurima ja mis selgus- kuna pühapäeval mitte kunagi mitte keegi ei sõida Kilkennyst Naasi, siis... sinna lihtsalt ei sõidetud :D ma ei osanud asjast midagi arvata (ma õnneks ei pidanud järgmine päev tööle ka minema) ja siis selgus meie uus marsuut Kilkenny - Dublin - Naas. Ajakaotust oli kusagil 2h. Aga ega mul väga selle vastu midagi ei olnudki, sest ma polnud Dublinit veel näinud. Nunu näitas linna bussiaknast ja bussijuht ostis meile teed/kohvi ja täitas tore oli. Kontrollile ütles, et me oleme tema viga ja neid neidusid siin ei ole :D kontroll naeris ja kodutee võis alata. Mingi hetk jõudsime Naas’i.

4. päev /esmaspäev/
Midagi on sassis. Üks päev on vahele jäänud! Peale piltide vaatamist meenus. Kuna Nunul oli tööpäev ja mina veidi arg veel, siis otsustasin ta ära oodata ja idee oli siis vaadata, mis edasi saab. Tulid Jaapani aiad. bussi ootamine iirimaal on väga tüütu, sest seal iga väikese vahemaa tagant postid (iga firma jaoks omad!) ja nii tüütu oli... ei tulnud ega tulnud... bussiaegade hankimine väljaspool dublinit jäigi mulle selgusetuks... igathes minul tekkis mõte, et läheme esimese bussi peale ja sõidame lõppu välja... ehk on midagi vaadata... Väike crazy estonian girl nagu ma olen... õnneks tuli siiski õige buss ja Nunu ei pidanud seda seiklust ette võtma... . Täitsa vahva oli :) ja bussijuht oli ka lahke. Peale meie segaduses nägusid lubas öelda kuna maha tuleb minna.

Peale jaapani aedasid külastasime kohalikku linna- Kildare.

1. tee peale jäänud majake... nagu postkaart, aga kas tegu niisama elamu või muuseumiga ei oska öelda 2. torn, kuhu saab 5 euri eest, aga kuna on teadmata... meie jaoks jäi uks suletuks :( oeh. ma ei saanudki ühtegi torni selle reisi jooksul?! masendav :D 3. punane uks! ja lilled... 4. kohe oli naistekas maja. palju lilli ja mis värvid??? pidi pildistama ;)

5. päev
Ärgates tundsin, et nüüd olen ma valmis. Ma olin Dublinis ju ikka juba ükskord käinud (sry bussiga sõitnud) ja nüüd jube tark ja paras on minna üksi (loomulikult lootusega, et kui ära eksin siis Nunu tuleb ja otsib mu üles ning viib koju tagasi). Ilm oli saast, kohe tõeline iiri ilm. Aga tuli ju minna, ega ma siis Iirimaale magama ei läinud!
Ma olin vapper. Peale viie erineva bussijuhi tüütamist leidsin ma üles koha, kust minna hip hop bussile ja teha ring peale vaatamisväärsustele. Igaks juhuks kuskilt maha ei läinud (sadas ju ja mul oli hea koht esimeses reas teisel korrusel katuse all). Linn oli ilus, vaatamata ilmale. Peale esimest ringi tuli Nunu linna ja me hakkasime süüa otsima, et siis koju tagasi pöörduda. Ilmselt käisime poodlemas ka;)
Siis oli kodu ja imehea salat ja me ostsime veel kooki, veini ja juustu, et tähistada meie sünnasid, aga viimase kahe lahendamiseni me minu mäletamist mööda ei jõudnud :D nii läbi oli võtnud Nunu töö ja minu linnaskäik.

6. päev
Uus katse linnaga. Seekord kultuurilisem. Hip-hop bussile ja sõitma! Tuleb tunnistada, et bussijuht oli toredam, laulis ja puha... eks eelmine päev oli asi olnud ka ilmas... kes’ee vihmaga ikka viitsib! Esimene peatus oli moderne kunst (minu tahtmine).

1. Sellises kohas on siis neil moderne kunst. endine vangimaja vms. väga äge koht iseenesest. kunst nii äge ei olnud (võhikule vähemalt mitte) 2. eksponaat: kirves ja tüdruk puu all või midagi sellist... mu mälu kui haugil :P 3. eksponaadid: tantsivad jänesed (mis siis et mina poksivaid jäneseid tantsivateks pidasin...). tagumise eksponaadi nimi on teadmata :D nagu ka tööde autorid :D vähemalt minu jaoks :D 4. selline tagaaed oli vangimajal.

Peale seda jätkasime oma tuuri ja ... viski tehas (eelnenud moodne kunst oli üle mõistuse vana ja tundus õiglane minna uudistama midagi iidset :P. Ja õlut ei saanud ju jooma, vabandust õlle tegemist vaatama minna, kuna ma õlut ei joo ja see oleks raiskamine!)

1. jamesoni peauks... 2. väga tähtis tegelane. püüdis palju hiiri enne kui topiseks tehti... aga miks ta nii kõhna on ei oska öelda... ju oli pererahval (nii naljakas sõna) kademeel... kuigi minu arust oleks ta palju rohkem täidist väärt! 3. ja seal see märjuke siis oli... 4. lihtsalt armas pilt (vaatamata udususele)

Ja siis Trinity College. Sellest on meeles vaid et suur ja võimas hoonete kompleks, kus ei saa pissida! Vähemalt mina sellist kohta ei leidnud. Seega seal pikalt ei tuterdanud. Mul oli asi ajada.

Õnneks on olemas pubid! Häda aetud ja elu jälle ilus läksime linna peale shoppama. Kuigi ega me eriti seda ei viitsinud.
Ostsime endale järgmiseks päevaks tuuri Wicklow mägedesse. Õhtul külastasin perekonda A&K. Täitsa tore oli lobiseda nendega vahelduseks.

7.päev
Wild Wicklow tour. Oeh. Siia ma peaks midagi juurde kirjutama, sest päev oli pikk ja meeleolukas, aga .. ma ei oska kuidagi... glendalough = glen-org, da-kaks, lough-järv ja kujutate ette, seal oligi kaks järve. ühele tegime tiiru peale... teine oli liiga suur selleks või siis polnud seal rada ja meil aega :P Kohtasin klassiõde M-i. Iirimaa on väike. see on koht, kus iga asja näppimine ja soovimine pidi soove täitma. igatahes jah... õnnelik ma peaks olema. aga ei tea kas ka olen :D

1. guinessi järv. looduslik, va liiv. kogu see asi peaks meenutama pinti guinessi õllet kokku... 2. hotell Laragh, kus me einestasime sel päeval... täitsa tore oli :) ainus jama, et kõrvalasuv jäätise kohvik oli suletud. õnneks nunu polnud seal esimest korda ja nii me saime jäätist ja palju kadedaid pilke, sest ilm oli soe ja jäätis ahvatlev ;)

1. round tower. ehitatud ilma mördita ja kivisid tahumata... aga see ei ole üldse oluline. palju olulisem oli, et ümber selle pidi jookma, et mehele saada (või lahutatud saada?)... ei jooksnud. kahtlane tundus. 2. seda pidi kallistama (tglt ümbert kinni võtma ja kui sõrmed koos siis soovima) nu ei ulatunud sõrmed kokku... ja siis Nunu venitas veidi. ma ei mäleta, et oleks midagi soovinud. sest see oli nii keeruline ja naljakas. aga miks kikivarvul olles käed pikemad peaksid olema ma ei tea :D PS! meie giid ei öelnud, et nii soovida saab. Nunu varasem giid oli öelnud. seega ehk polnud see soovimise osa ka oluline :D 3. vana mungaklooster (Nunu teab rääkida, et seal alati 12 neid olema pidi nagu apostleid... ja kui keegi oma elutee lõpetas toodi kiirelt uus. mina ei tea midagi). kõle koht oli kui sisse piiluda. 4. ülemine järv nimeks oli upper (?Nunu?)

Tuur oli lahe. Ja bussijuht oli tore. Pakkus lõpetuseks napsugi, jamesoni loomulikult;)

Peale seda tuuritamist jäi vaid oodata oma lendu. Natuke kolasin poodides (nüüd ma saan aru, miks linnainimesed ei kasuta seljakotti vaid ratastega kohvrit!) ja hankisin endale palju naisteajakirju ilusate piltidega. Aga tulemus oli nii kahtlane, et bussijuht küsis, kas ma ikka tean, et see buss läheb vaid lennujaama :D Edasi tuli põgus pilkude vahetus rasta-mehega ja tagasisõit. Peale seda kui turvamees oli mulle öelnud, et kuhu sa lähed, su lend väljub homme! Väljuski homme, kell 1:15 :D

Island 2006

Alustuseks siis, miks Island. See oli mu üks gümnaasiumiaegseid unistusi. Koht kuhu ma kindlasti tahtsin minna. See saar tundus nii kaugel ja kõigest eemal asuvat, et täiesti ebareaalne tundub, et keegi seal elada tahab. Samas sealne loodus on mitmekesine (liustikud, tulemäed ja kuumaveeallikad, sh geisrid). Ja olgem ausad, ma tahtsin ikka oma silmaga näha milline siis on uus maapind, mida pidevalt seal juurde tekib...

25.07.06 /1. päev/
Siis see kõik algas. Ma ei ole kunagi lennukiga sõitnud (naerge pealegi aga nii see on) ja seega oli juba algus põnev. Eriti kui selgus, et minu koht on akna all ja ma saan seda kõike nautida (see et ma seda naudin selgus hiljem:)) 3,5 h.Teel Keflavikist (lennujaamast) Reykjavikki oleks ilusa ilmaga saanud nautida kuumaastikku, aga kuna oli tiba sajune ja pilve, siis ei olnud suurt midagi näha. Minu jaoks oli see kuumaastik = pidevate teetöödega (kollased masinad) ja küntud maaga ala. Esmapilgul tundus asi väga kahtlane. Õnneks peale tunnist sõitu jõudsime hotelli ja sai lõpuks magama. (Lennujaamas pidi olema 22:00, lennuk väljus 23:30, sõit 3,5 h ja saabumine hotelli kell 2. kõik kohalike aegade järgi). Ööbimine oli väga armsas hotellis Smári ***. Kahjuks kesklinnast liiga kaugel (6 km), et seda uudistamas käia. Aga ega peale pikki päevi ei oleks jaksanud ka.

2. päev
Kell 10 hommikul hakkas siis esimene suurem tutvumine Islandiga. Plaanis oli läbida „Kuldne Ring“– reis täis Islandi tuntumaid vaatamisväärsusi. Alustuseks vaatasime siis Ameerika laamalt Euraasia laamale ja siis jalutasime kahe laama vahelisel 'ei-kellegi-maal'. Kes ei tea siis Island kasvab iga aasta ~3 cm laiemaks :) Seal samas oli Islandi muistse parlamendi kogunemiskoht- Alting, kus aastal 930. sai kokku maailma esimene parlament. Ei imesta miks. Ruumi oli palju, karjuda sai (väga hea kõlaga ala), telkida ja juua ka :) Islandi jõgede ja järvede vesi on nii puhas, et seda võib igal pool juua, sh pealinna kraanidest :) Ujumiseks need aga ei kõlba, va talisuplejatele, sest temperatuur on 4-6 kraadi. Samas ookeanis on temperatuur vähemalt suvel 10 kraadi ringis.

Edasi liikusime Geysiri ja Strokkuri geisrite poole, neist esimene andis nime kõigile maailma geisritele. Geysiri juurde ei tohtinud minna, aga... uudishimu oli liiga suur, ületasin nööri ja vaatasin siis minagi seda sinist 'lompi'. Oleks teadnud, et see niisugune välja näeb, siis ilmselt ei oleks üle nööri roninud ;) Päris kõhe oli kõndida kõmiseva maapinna peal. Tundus, et iga hetk võib minust supp saada... sest teada on ju, et temperatuur on seal 100˚ C või enam...

Peale seda oli väike lõunapaus ja sai süüa maailma parimat lambasuppi... nämma... Praegugi seda kirja pannes tulevad neelud ... Edasi tuli Gullfossi kosk, kus kolossaalsed „Valge jõe” Hvitá veemassid kukuvad kanjoni sügavusse. 'Valged' on need jõed, mis algavad liustikelt... nagu keegi oleks piima kallanud vette... Seal oleks tahtnud pikniku pidada (mis siis, et kõht oli tegelikult täis ja midagi enam sisse ei mahtunud), sest koht oli super. Ringil edasi liikudes külastasime Islandi peapiiskopi vana residentsi Skálholti. Seal parasjagu oli käimas kirikute festival ja tehti proovi. Oli mõnus istuda ja kuulata kuidas muusikat tehti (ilma orelita, vaid pigem bänd). Päeva viimane loodusobjekt oli vulkaani kraatris asuv Keriši järv. Kahjuks vett katsuma ei jõudnud, kuna aega oli suhteliselt vähe ja tuli ju vedeleda ka veidi :P Reykjaviki jõudes oli lühike ekskursiooni kesklinnas (nende raekoda on ikka naljakas. kaasaegne ja järvele ehitatud ja betoonist). Muidu linn on armas ja pisike. Kuigi pisike on suhteline mõiste, laiub see nimelt päris suurel territooriumil, elanikke 230 000, aga neist ainult 60% elab korteritest, ülejäänud oma majades, ridaelamutes. Kui keegi peaks tahtma sinna oma maja osta, siis hinnad algavad meie rahas kusagil 3 miljonist :) Samas elekter ja soe vesi on suhteliselt odav (umbes 1000 EEK, suurtes eramajades, kus välibasseinid aasta ringselt võib ulatuda 2000 EEK kanti) ja külm vesi on tasuta :) Sealse elatustaseme juures on see aga nii odav, et lapsed ei kustuda kunagi tulesid :)) Peale seda läksime Perlanis'e ehk Pärli, kust sai imetleda vaadet kogu linnale ja ümbruskonnale. Oli küll ilus vaade. Kogu linn oli kui peopesal. Peale seda aga oma 'koju', kus ootas ees kirjade kirjutamine, vann ja pehme ase :) Minu jaoks lõppes päev kell 3 kohaliku aja järgi.

3. päev
Sel päeval ootas ees sõit mööda lõunarannikut. Esimene peatus oli Hveragerdis, kus sai näha kuidas geotermaalse vee allikad soojendavad kasvuhooneid ning polaarkliimas kasvatatakse troopilisi taimi (näiteks banaane). Mina olin kogu aeg arvanud, et näeme kõike muud ka kasvamas, aga... peamiselt olid sealses kasvuhoones siis banaanid ja erinevates õites Hawaii roosid (toakased?!). Ju arvati, et muu ei paku pinget kui Islandi eksootika. Aga mulle meeldiks kohalik eluolu ju ka :P Samas tomatite kasvuhoone oleks ehk tõesti igavana tundnud. Ah viriseda saab alati ;) Edasi sõites sai eemalt imetleda Hekla vulkaani. Kuna ilm oli pilves, siis polnud ideaalset koonust näha. Kahju iseenesest. Vaatasime veel mitmeid koski (sh. Skógafoss, mille tagant sai ka läbi jalutada ja end märjaks teha :)) Peale seda külastasime Skógari vabaõhumuuseumi ja viisime kurssi end islandlaste muistse eluga (olete näinud jäära kondoomi? luudest uiske?).

Islandlastel on küll soojus odav, kuid enamasti on nad elanud (tglt elavad praegugi) pisikestes majades ja ka voodid olid nii kitsad, et laud oli ette pandud, et maha ei kukuks :D . Samuti oli näha kuidas laut ja elumaja olid ühendused ja magamistuba lauda peal. Sealne muuseumi aias olemine oli mõnus. Viskasin end murule (kirikuaial) pikali ja nautisin päikest. Kaua seda teha ei saanud kuna tõusis tuul ning ähvardavad pilved hakkasid kogunema. Ronisime bussi ja sõitsime sööma. Söögikohta jõudes oli laussadu. Islandi ilm on ikka väga kiiresti vahelduv. Mõistan, miks islandlased kui ilma üle kurta, ütlevad, et oota veidi ja kohe läheb hullemaks. Söögikohas ostus valituks jälle lambasupp. Ei suutnud seda kuidagi juurikate vastu välja vahetada;). Peale sööki ei olnud ilm end parandanud ja endiselt oli tugev tuul ja paduvihm ning meid ootas Islandi lõunapoolseim rannik basaltsammastega. Hirm, et see ära jäetakse õnneks oli asjatu. Sai end sisse pakitud (aitähh islandi lambad ja vihmakeep) ning ronitud ookeani äärde. Pilte ei teinud kuna tuul oli suur ja tegemist oli enda maa peal hoidmise ning ookeani ja lahtise liiva eest põgenemisega. Lained olid nimelt väga suured ja kõige ootamatul hetkel meeldis neile rünnata. Lõpuks see ka neil õnnestus. Nii, et mina olen Atlandi ookeanis jalutanud :D Mis siis et jalanõudega ;) Rand oli süsimust ja täis suureteralist liiva. Naljakas, Eestis randa minnes ei mõtle kunagi, et liiv määrib. Seal aga küll. Esimest korda oma elus nägin vikerkaare alguse ja lõpukohta korraga. See oli nii ilus. Vikerkaar oli tugev ja vaatepilt võimas, kauguses liustikud + laavaväljal vikerkaar... mmm... Seda tahaks veel ja veel... Järgmine hirm oli, et planeeritud liustik (Sólheimajökull) jääb ära. Tuul oli tugev ja vihma sadas ja liustik muutub nii ju libedaks.

Aga ilm muutus sama äkitselt kui enne ja päike tuli välja :) Seega liustikule sai. Hmmm... Liustik oli tänu tuulele sama must kui liiv rannikul (meenutab talvedel Eestis jääle visatud tuhka :D). Tänu sellele oli liustikul küll suhteliselt hea liikuda, aga vaatepilt oli trööstitu. Liustik peaks ikka erksinine olema! Aga ei ole hullu. Liustiku otsas roninud olen ja see on oluline teadmine (iseendale loomulikult :D). Selleks päevaks oli kõik ja tee viis tagasi pealinna. Õhtul külastasime kalarestorani Reykjavik, kus sai lõputult kala süüa. Osa kalast oli söödav, aga osa oli nii võõra maistega, et tuli heeringaga segamini süüa, et alla läheks... Hea on olla kaval ja heeringat selleks puhuks taldrikule varuda :D. Samas majas oli ka jää(st)kohvik. Sealne temperatuur on siis pidevalt -6˚C. Õnneks antakse vastavad riided selga ja seega ei ole hullu midagi. Omamoodi kogemus :D Õhtul nägi veel ka kuidas islandlased oma vaba õhtut sisustavad. Sõidavad nimelt oma autodega ümber keskväljaku. Kõik on üleslöödud ja muidu uhked :D Peatänava otsa kogunevad pidevalt mootorratturid oma masinatega (seda ka päevasel ajal) ja keskväljakule rulatajad. Nädala sees eriti ei jooda, küll aga nädalavahetustel. Peamiselt juuakse seepärast, et alkohol on nii kallis, et ajab jooma ;). See variant mulle meeldib rohkem kui Eestis, kus juuakse terve nädal.

4. päev

Lõuna Islandil tiba tiirutatud suundusime põhja poole Snæfellsnesi poolsaarele. Kuuldavasti pidi see olema saare ilusaim osa mägiteede, orgude ja järvedega. Lisaks nägi mitmeid erinevaid kraatreid ja kummalisi kaljumoodustisi (trolle :P). Esimene suurem peatus oli kohaliku haitöötleja ja tema kiriku külastamine. Kirik oli pisike, aga nii armas. Hakka või usklikuks. Kuigi ma ei tea, et Eestis oleks pisikesi perekirikuid (Islandil oli neid kokku 3-5... mis teha, et pea ei hoia enam kõike kinni). Ja sai teha pai islandi lambakoerale. Ma ilmselt võtan just sellise koera endale tulevikus (kui taksimaania üle läheb ja ma üldse endale kunagi koera võtan :D). Edasi räägiti haidest ja nende liha töötlemisest. See oli kõige ebameeldivam osa minu jaoks. Nimelt ma otsustasin haid maitsta hetkel kui räägiti kuidas ja miks haid just nii töödeldakse + ma nuusutasin seda liha enne suhupanekut. Nimelt haid ei pissi ja et jääkaineid lihast välja saada maetakse see mõneks ajaks puukirstuga maasse (tänapäeval küll ei maeta enam vaid pannakse spetsiaalsetesse kastidesse, kus see siis laagerdub 2 kuud) ning hiljem pannakse siis kuuri alla kuivama. Selle jutu ja lõhna peale võite arvata, mis toimuma mu suus hakkas. Liha tükk läks tervelt alla ja ma nägin tükk aega vaeva, et see sinna jääks. Õnneks jäi. Vanemad nautisid aga hailiha täielikult. Nende arust oli see nii hea... Nad hoidsid süües hinge kinni või siis hingasid hai läheduses suu kaudu.

Edasi vaatasime kuidas hailiha kuivab (väga ilus vaatepilt) ja patsutasime hobuseid. On küll jah pisemad ja pontsakamad kui meie omad. Kuigi ma eelmine päev olin arvanud, et hobune nagu hobune ikka, ainult habemega :D Sellest arvamusest algas pidev aru andmine teemal hobused ;) Isegi lennujaamas küsis mu ‚naaber’, et kas ikka hobust nägid :P

Peale seda sõitsime aga mööda rannikut ja imetlesime vaateid ja tegime peatusi rannas. Lõunapausi veetsime kohas, mille nimi on praeguseks meelest läinud ja usinamad kaardijälgijad ütlesid, et see oli nii pisike koht, et kaardile pole märgitud... aga mitte see pole põhjus, miks ma sellest räägin:) nimelt oli selles külakeses rõõmufestival. turistile tähendas see seda, et sai näha kuidas islandlased üksmeeles ehivad oma 'linnakest'. küla oli jaotatud neljaks ja igale sektorile oli ette antud värv(sinine, punane, roheline ja kollane), millega tema pidi siis oma residentse rõõmsamaks muutma. Kõik lõid kaasa ja see paik oli nii armas. Ehk üks armsamaid kohti reisi jooksul (see oli ainus linn kus ma tund aega üksi jalutasin ja aedadesse piilusin;)).

Edasi vaatasime linnulaatasid ja täiendasime õpetaja kollektsiooni. Ühes rannapeatuses oli väga vänge lõhn, nagu haikala töötleja juures. Hakkajad naised selgitasid välja millega on tegu ja ... vaatepilt polnud meeldiv. Surnud vaal. Õnneks rohkem selliseid vaateid me ei kohanud.

5. päev

Käes oligi viimane päev Islandiga tutvumiseks. Päeva alustuseks läksime ookeanile lunne ja vaalasid vaatama. Minu ettekujutus erines tegelikkusest ikka päris palju. Filmides on vaalad ikka teistsugused... Ehk siis looduses pidid pikalt passima ja nägi peamiselt ainult selga... mitte nagu filmides, kus alati nad kõrgele veest välja hüppavad :D Aga ära nägin ;) Lunnid on armsad kohmakad veelinnud. Kohmakad küll vaid veepeal, mitte vees. Nimelt suudavad nad sukelduda kuni 100 m sügavusele. Lisaks on nad väga armsa olemisega. Pontsud ja punase noka ja jalgadega :D. Edasi ootas ees vaba aeg, mis kulus peamiselt jalutades ja shopates. Island on küll vaga kallis maa, aga me jätsime sinna päris palju raha. Nimelt igasugune taju kadus, kui alla 1000 ISK tundus meie rahas sentidena (tglt 1 ISK = ~0,2 EEK :D)... Pealelõunal sõitsime avastama Reykjanesi poolsaart, mis on tuntud oma seismilise aktiivsuse poolest. Peatusime Bessastadiris, kus asub presidendi residents. Presidendi residentsi ees oli kirik, mille vitraazid kujutasid Islandi usku pööramist. Päris hea idee. Mulle meeldisid need väga. Värviline usk :P Harjumatu oli, et kiriku tagumisest nurgast läks piir kirikuaia ja presidendi aia vahel. Seal ei olnud mingit märki ega aeda, rääkimata valvuritest. Märku tähtsast hoonest andis vaid Islandi lipp, millel oli ka vapp... Sealsamas lähedal oli ka kivistunud laavaga ümbritsetud Hafnarfjorduri linnake, kus võis näha viikingite olemust kajastavat hoonestust ja kujukesi (kohalik turistilõks). Selles linnakeses (naljakoht, asulas oli 2000 elanikku või vähem...) nägime ka pruutpaari, kes parasjagu väljus kirikust ja kellele loobiti riisi ning seebimulle (peaks äkki islandil abielluma?! Näiteks selles haitöötleja kirikus, ta hea meelega paneks paari ;) Vähemalt ta küsis, kas keegi tahaks abielluda...). Edasi oli paar fotopeatust nt sinise veega Kleifarvatni järve juures ja geotermaalselt aktiivses piirkonnas Krisuvikis. Seal oli tunda mõnusat mädamuna haisu ja ala podises kui üks suur katel... Mõnus, nagu suppi keedaks... Ainult, et see supp ei saa kunagi valmis. Edasi viis tee meid Sinisesse Laguuni. Mina arvasin kogu aeg, et seal on selge ja puhas vesi nagu geisrites, aga ... selgus, et tegu on piimja vedelikuga, mis on geotermaal-elektrijaama jahutusvedelik... hõmm... Meenusid Virumaal olevad ‚järvekesed’, oma libeda veega... Selgus, aga et asi ei ole üldse nii hull... Päris mõnus oli seal solberdada kuumas ja mineraalsoolarikkas vees. Lubatud oli ka ujumine, aga selleks oli see ‚lomp’ väike ja madal ja palav. Lisaks sai külastada soome sauna, külma aurusauna ja sooja aurusauna. Sealne aeg oli minu jaoks liiga pikk, 3 h ma ei suuda vedeleda niisama palavas vees :P kuigi oli ka jahedamaid soppe. Aga need meeldisid eriti prantsuse armastaja paaridele. Peale seda jagati parimatele nänni ja ootas ees sõit lennujaama. Kuna meie lennuk väljus nii öösel (2:50 kohaliku aja järgi), siis otsustati meid üllatada ja viidi poolsaare kõige põhjapoolsemale tipule päikse loojangut vaatama. See oli super. Ilusamat lõppu ei olekski osanud loota sellele reisile.

6.päev
Lennujaama jõudes oli reisi kõige masendavam osa. 3 tundi passimist. Õnneks poed olid avatud ja sai toimuma raha sirgeks löömine, mis osutus keeruliseks kuna tax free’st saadud raha sai eurodeks vahetatud ja kulutamiseks jäi vaid 100 kohalikku raha :) Kõige odavam asi, mille ma poest leidsin oli vesi ja coca-cola, mõlemad maksid 90 ISK :D Tagasilend Keflavikist (2:50) Tallinna (9:35).

Sellised olid siis möödunud 6 päeva.
Järgnevalt veidi hindadest, kui kedagi peaks huvitama.

HINNAD (orienteeruvad)

1 EEK = 5 ISK, sealne palk algab 250 000 ISK

Muuseumide ja muude objektide piletid (2006)
* Sinine Laguun 1300 ISK
* Vaalavaatlus 3200 ISK
* Skógari vabaõhumuuseum 500 ISK
* Haikala töötleja talu külastus 300 ISK

Söömine ja joomine
* Supid 800-1000 ISK (alati võib lisaportsjonit küsida)
* Kohv 210- 250 ISK (kohvitassi saab alati täita ja suurema seltskonnaga kohvikus olles toodi kohv termosega lauale ja seega sai ka enam kui 1 tassi)
* Õlu - kohalik 400-600 ISK
- välismaine 600- 800 ISK
* Viin (Brennvin) 0,5 l lennujaamas 690 ISK, linnas 2100 ISK

Muud
* Ujumine 280 ISK
* Linnas tunnine bussipilet 250 ISK
* Postkaardid 50 - 100 ISK
* Margid Euroopa 75 ISK, Ameerika ja Aasia 90 ISK
* Kampsunid 3700- 13 000 ISK
* Sallid, mütsid, sokid 1000- ... ISK
* Ehted 2000- ... ISK
* Viinapitsid 230- 500 ISK
* Magnetid 200-600 ISK
* Tassid 500 ISK
* Seinataldrikud 250-1200 ISK