16 juuli, 2008

Nüüd on see siis käes. Juba pikemat aega ei ole ükski sihtkoht mind meelitanud ja reisimisest on olnud ükskõik. Vaatamata sellele, et sõbrannad ja sugulased seda aktiivselt teinud on... See kõik kestis vast kuu paar. Täielik tahtmatus ja jõuetus... See oli vaikus enne tormi.
Täna ema küsis, et kas ma ei vaataks reisiprogrammi Sloveenia-Horvaatia. Vaatasin ja meenus palju ilusaid mälestusi eelmisest suvest... Horvaatia oli ikka super! Kui lehekülg juba lahti oli, siis ... Vaatasin mida head veel pakutakse. Romantilised paigad Itaalias, Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja-Hispaania gurmeereis .... ja siis oli kõik... Ma avastasin, et pakutakse suht normaalse hinnaga kultuurireisi Tuneesia... Tuneesia on mu unistus eelmisest talvest, kui õppisin "Maailma turismigeograafiat". Selles oli midagi müstilist... Tahe sinna saada suur. Aeg sobib, hind on ka mõistlik ... Vaatab...
Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks... Sattusin lugema blogi vabatahtliku elust Nepaalist. Õnneks ta kirjutas ka kuidas sinna sai ja nüüd ma olen aktiivselt tuulanud nende lehel ja nii palju nii toredaid võimalusi! Ma lähen taas segaseks! :) Minge teie ka! :)