09 november, 2007

Kuna sel aastal rohkem reise plaanis ei ole, siis võin julge südamega näidata teile sel aastal külastatud riike. Seda ei maksa võtta kui kõikide riikide täielikku külastust, sest näiteks Šotimaal külastasin vaid Edinbourghi ja Taanis Alborgi ja Skandinaaviast vaid põhja osa. Kahjuks pole võimalik (lihtsal viisil) kaardile kanda külastatud asulaid, mis muudaks pildi reaalsemaks.

Kojusõit

7. päev.
Algas tagasi tee Roomast ja ööbimine Austrias. Majutus samas hotellis kui minnes (Gasthof Jaritz). Seekord oli meil raskusi majja pääsemiseks. Nimelt oli eremees meid ära unustanud ja sulgenud maja ukse. Õnneks reageeris ta koputile. Viskasime kiirelt asjad tuppa ja läksime nautima taas väikest mägiküla Semriach'i. Kuna oli kõigi pühakute päev olnud, siis küla surnuaed oli täis küünlaid. Vapustav vaatepilt. Ilm oli karge ja siis need küünlad ja see mahe valgus. Super! Küla taas üle vaadatud asusime otsima kohta, kus mekkida veini. Seekord olime valivamad ja võtsime rahva rohkema koha. Eelmine kord oli seal lastedisko ja seega ei trüginud uudistama. Esimene reaktsioon oli, et kus kõik naised on?! Hiljem selgus, et naised nautisid istudes ja mehed leti ääres seistes oma reede õhtut. Teenindaja oli sõbralik ja koht nauditav. Nagu sõpradel oleks külas.
Peale seda tuli magus uni meile armsaks saanud toakeses.
8. päev. Hommikul oli äratus varajane ja sedavõrd armsam meie võõrustada, kes pakkus kõigile meie maja elanikele õuna, mida ta eelmine õhtu oli tuppa toonud. Sinna läheks veel tagasi! Kõik oli nii kodune (vaata varasemat postitust, 2. päev vms). Edasi tuli hvastijätt Alpidega ja igav Tšehhi ja Poola maastik. Tšehhis anti võimalus raha raisata ja kõik kasutasid seda usinalt. Päris palju soodsaid riideid ja jalanõusid oli... Ööbimine Poolas "Baroni" hotellis. Väidetavalt kolm tärni... Seekord nii palju ei vedanud ja pidime leppima tavatoaga (minnes olime ju Vipid :D)
9. päev. Päev taas täis sõitu ja ainult sõitu. Suuri peatusi ei tehtud, kuna kõik igatsesid koju. Peale Poola, Leedu, Läti läbimist jõudsime õnnelikult Eestisse. Eesti võttis meid vastu lumega. See oli veidi ehmatav, aga samas nii armas. Oma koju saabusime veidi enne 23:00. Issi oli meile kütnud sauna ja see oli nii mõnus.
Saigi reis läbi ja algab tavaline töö-elu :)

Vesuuv ja Pompei

6. päev.
See oli minu jaoks reisi kõige oodatum päev. Ees ootas sõit Vesuuvile. Minu esimene kohtumine tegevvulkaaniga... Muidugi oli kavas ka Pompeji, kuid... loodus võidab alati ajaloo ;)
Napoli ja see udukogu, mis merest paistab on Capri. Unistuste saar.
Viinamarja istanduse ja piinia metsa taga paistab Vesuuv.

Selline näeb välja Vesuuv seest. Täielik pettumus.. Mitte, et ma teaks, mida ma siis ootasin...
Vesuuvi äär on siis selline... Ja see väävlilõhnaline aur oli ainus, mis andis märku, et Vesuuv ei ole kustunud... Iial ei või teada kuna järgmine purse tuleb...
Nii palju siis viljakatest muldadest... Vulkaani nõlval kasvasid vaid leekpõõsad...
Kogemata eksisime Napoli
Tuleb tunnistada, et nii räpaseid tänavaid ei ole ma kusagil näinud. Prügi oli igal pool... Ja lademetes... Teid ma säästan sellest vaatepildist ;) Samas nii lahkeid inimesi pole ka ammu kohanud. Ekseldes mööda tänavad saime endale kohaliku giidi rolleriga, kes meid tagasi kiirteele juhatas...
Peale seda asusime teele Pompeisse. Vaatama, mida vulkaan teinud on, aastal 79 e. Kr.. Nüüd aga võib vist vaikselt rõõmustada, et see juhtus, sest muidu oleksid sõjad selle maatasa teinud ja praeguseks ei oleks mitte midagi alles. Nüüd on aga võimalik tuha alt välja kaevata... Inimestest on muidugi kahju. See surm ei olnud just meeldivate killast. Sel põhjusel ei leia te järgnevatelt piltidelt inimesi. See tundus vale ja mul pole sellest ühtegi jäädvustust.
Pompei aareteks on võrratult säilinud patriitside eramajad, avalikud saunad ehk termid, kauplemiskvartalid, tempel, foorum, teater ja isegi reklaamid, mis peegeldavad tolle ajastu eluviisi. Väike ülevaade siis neist... Uskumatult palju pilte on sellest visiidist...
Pompei tänav
Patriitside aed
Vaade uuele Pompeile.
Peale Pompei külastamist otsisime söögikohta... Sattusime restorani, kust tahtsime limonellat vms kohalikku jooki. Seda polnud ja soovitati võtta sprite'i... Oeh.. Võtsime siis jäätee... Sprite oleks parem valik. Söögiks spagetid. Al dente. Ainult maitsetu tomatikastmega. Kõrvale parmesani juust.. Viimane ei teinud asja paremaks... Võin kõigile soovijatele pakkuda! :)

Rooma, Vatikan

5. päev

Ärkasime oma kuudis ja ees ootas Rooma avastamine, Vatikani külastus. Paraku aga juba hommikul hakkasid asjad viltu vedama. Firma poolne asja ajamine üldse ei istunud... Aga see selleks... Vatikani jõudes selgus, et Vatikani külastamine on keeruline, tee Sixtuse kabelini oli pikk pikk järjekord... Otsustasime, et oma lühikest päeva sellele ei raiska. Järjekord oleks võtnud vähemalt 3 tundi ja siis poleks ka olnud kindel, et sisse oleks saanud. Suundusime kohe edasi Püha Peetruse väljakule ja seisime järjekorda, et siseneda Katedraali. Ka sinna oli meeletu järjekord. Aga sellest me ei loobunud. Õnneks. Sinna pidavat mahtuma 100 000 inimest (võrdluseks, et Tartus on umbes sama palju elanikke). Võimas. Edasi ootas vallutamist katedraali torn. Sealt avanev vaade oli hämmastav... Edasi tulid Panthenon ehk “kõigi jumalate tempel”, Trevi purskkaev, Veneetsia väljak, Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga(mis parasjagu oli küll remondis), Colosseum, Rooma Foorum, Kapitooliumi küngas. Need olid aga juba vihmas. Pole ammu sellist vihma saanud kui seal, kallas nagu ämbrist. Õnneks ilm oli soe.
Rooma on igatahes koht, kuhu tasuks lennata ja nautida vähemalt nädal. Muidu jääb kõik väga segaseks ja ei teki tunnet.
Kahjuks ei leidnud me piisavalt aega, et kohalikke restorane proovida. Seega ei mingit gurmeed... Selleks tuleb uuesti tagasi minna... Aga Hemingway lemmikjoogi Bellini maitsesime meie ära just Roomas. Kahjuks mitte küll restoranis, kohvikus...
Püha Peetruse väljak... ja need inimesed ootasid, et saaks Katedraali külastada...
Püha Peetruse Katedraal väljast...
Püha Peetruse Katedraali üks kuplitest... Nii kauge ja nii kirev...
Vaade Püha Markuse väljakule...
Üks paljudest ahvatlevatest ustest...
Navona väljakul oli selline maja. Selle ülemise rõduga (taimedest rohelise) korteri võtaksin ma küll hea meelega omale...
Noored lasid endist karikatuure joonistada... paar minutit ja valmis :)

Colosseum...

Vat see on koht mida soovitan... Mina tegin seal küll kiire napsu, kuid...
Tühi Hispaania trepp... Tänu ilmale nägime meie seda just nii...
Trevi purskkaev...

San Marino, Pisa

4. päev.

Alustuseks paar küsimust Itaalia kohta. Kas teie teadsite, et ka Itaalias kasvatatakse riisi ja siidiusse? Mina ei teadnud, aga pidavat tõsi olema... Eks kunagi kui aega saan uurin selle kohta.
Lisaks mind üllatas, et nad "venitavad" (spalaar? = puud suunatakse kasvama kahes suunas, et kõik oksad saaksid võrdselt valgust) oma puid, et saada parimat tulemust saagi näol. Väga veider.

Äratus ja hommikusöök kohalikus hostelis "Dante". Seekoht meeldis mulle. Ööbimine oli olnud küll kõikuvatel naridel, kuid ... hommikul avastasin suure söögisaali ja mängusaali. Seal oli ikka mõeldud, mida kõike noored teha tahaksid. Lisaks oli vastuvõtulaua juures mitmes keeles tervitused... Eesti keelt küll polnud, aga jaapani oli. Seega sobib! ;)

Hostel "Dante" söögisaal

Õhutemperatuur näitas hommikul 13 kraadi sooja. Ei midagi meeldivat Itaalia kohta ;) Asusime teele San Marinosse. Ehk seal on soojem...
San Marino on väike armas linnriik "künkal". Ilm seekord soosis meid ja me saime nautida päikest ja väljas söömist. San Marino on koht, kus tasub shopata. Nii odavat nahka pole ammu müügil näinud. Minul oli idee omastada nahkjakk, kuid paraku oli aega liiga vähe ja ei kohanud ühtegi selist poodi. Ostsin siis lohutuseks endale õlakoti. Pilte sellest linnast ei ole, kuna kogu aeg kulus nautimisele.
Edasi viis tee Pisasse, et vaadata oma silmaga üle see viltune torn. See linnake meeldis mulle. Esiteks seal oli Leonardo da Vinci tänav, armsad tänava numbrid majadel ja lisaks "kohustuslikule" sai liikuda ka vabalt valitud suunas. Kõrvaltänavad on alati ju huvitavamad. Muidugi ei saa jätta mainimata suurt viltust torni. See oli ka vahva iseenesest. Mina muidugi peaks öösel sinna minema. Mulle nimelt ei meeldi turistide hordid. Eks see oli ka põhjus, miks kõrvaltänavatele seiklema ronisin. Ainus negatiivne asi oli, et isegi selles linnas ei ole võimalik osta marke. Neid kas ei müüda üldse või on otsa lõppenud.

Edasi suur shoping toidupoes ja jätkus sõit Rooma. Seal näitas termomeeter juba 22 kraadi sooja. Vahepealset temepratuuri kõikumist ei tea, aga ilmselt oli Pisas veel soojem, kuna seda linna imetlesin vaid T-särgi väel.

Ööbimiskohaks Camping Village Roma. Pildil meie "kuut" Rooma serval. Aga viriseda oleks patt, isegi pesemisvõimalus oli seal olemas :D Ja buss viis hommikul otse Vatikani :D

04 november, 2007

Veneetsia

1. päev. Sõit läbi Eesti-Läti-Leedu-Poola. Hommikul kell 6 astun bussi teadmisega, et see saab minu koduks järgnevaks 9 päevaks. Õnneks selgus, et bussijuhid on toredad ja kogu seltskond suudab käituda. Esimene peatus oli Pärnus, kus tuli oodata giidi ja saatjat, kuna nad ilmselt ei uskunud, et me nii kiirelt pärale jõuame :D Peale seda järgmine suurem peatus oli Leedus, 19. kilomeetris, kus sai kõhu head ja paremat täis süüa (loe: liha süüa). Salat 3.50, Nestea jäätee 3.50, liha hind teadmata :D Kurss hetkel oli 1 LTL = 4,5 EEK. Edasi oli sõit-sõit-sõit. Ööbimine Varssavi lähedal Baroni 3* hotelli Vip-toas. See oli muidugi tõeline "paradiis" - peeglid igas seinas ja laes, nahkdiivanid ja baarilett magamistoas :D Ei osanud midagi arvata, maitsetu...

2. päev. Sõit läbi Poola-Tšehhi-Austria. Suurem peatus Poolas, et täiendada toiduvarusid ja taas teele asuda. Poolakad keelt ei räägi ja suht tüütu ostelda. Distantsilt öine Viin. Ööbimine Alpides, Semriachi külas. See mulle meeldis. Väga kodune oli, koridoris "vedelesid" kõrvitsad ja õunad ja kuivatatud lilled. Kohe oli näha, et kohalikud ise elasid selles hoones :) Enne und tegime väikese jalutuskäigu külakeses. Loomulikult tahtsime ka kooki mekkida, kuid meie kurvastuseks see ei olnud nii hilisel tunnil enam võimalik :( Võtsime siis kohaliku spitzeri ja nautisime. Tuleb tunnistada, et see oli tunduvalt parem siiani saadutest... Ja 75% Austrias toodetavast veinist pidavat valge olema :)
3. päev. Sõit läbi Alpide. Enne riigist lahkumist ostsime endale kõrvitsaseemneõli. Tuleb tunnistada, et päris hea maitsega asi on. Soovitan teilegi, kui peaksite Austria sattuma. Nägime ära ka suure alpi järve (20 km pikk), mida kutsutakse Alpi Rivieraks. Hetkel ei tule kohanimi meelde, aga vaade oli võimas. Nagu mägedes ikka ;)

Vaade Alpi järvele


Lõunaks jõudsime Veneetsia lähedale Lido-di-Jesolosse, kus vahetasime bussi laeva vastu ja asusime teele Veneetsiasse.
Lido-di-Jesolo

Tuleb tunnistada, et ootused olid suured. Siiani on kõigile ju see linn väga meeldinud. Külastasime Doodžide paleed, peatusime Püha Markuse väljakul, imetlesime Ohete ja Rialto sildasid. Rohkem nagu Veneetsia vaatamisväärsustega kokku ei puutunud.
Sisenemine Veneetsia

Ülejäänud aeg kulus imelise käsitöö (?) ostlemisele. Pole ammu nii palju ja nii ilusaid ehteid näinud (veneetsia klaas ikkagi!). Suvalistes turistilõksudes oli igasugukraami, aga juveelärides leidus tõelisi pärleid. Kahjuks rahakott ei kannatanud ühtegi lunastada. Praeguseks on selgunud, et hea, et ei lubanud. Minusugune kobakäpp suutis oma klaasist sõrmuse juba järgmisel päeval ära lõhkuda. Kuna see oli suhteliselt odav, siis nukrus oli ka lühiajaline. Vastupidisel juhul... Veneetsia maskid järjekordses turistilõksus.
Selles linnas ei olnud taas aega nautida kohalikku sööki. Vaba aega oli, kuid söömiseks liiga vähe :( Itaaliat teades võibolla oligi hea. Sest vaevalt Veneetsias odav istumise taks on (jootraha asemel nöörivad kohe mingi summa). Võtsime järjekordse saia ja nautisime seda vaadates veneetsia pitsi... Edasi viis tee laevale ja bussi ja algas sõit ööbimiskohta Riminis.