Šotimaa vol 2

Alustuseks veidi sellest, miks ja kuidas ja mismoodi. See reis oli täiesti planeerimata kuna ühel lõunal lihtsalt lebas üks paber töölaual, kuhu kästi end kirja panna. Mina paha aimamatult panin end siis kirja ja paar tundi hiljem tundsin huvi millega tegu- ühe Comeniuse projekti raames minnakse Shotimaale Edinburghi. Ei saa öelda, et ma väga kurvastanud selle üle oleksin, et nimi kirja sai :)

Minu rõõmu rikkus ainult pisiasi, et reishommikul oli mu kehatemperatuur kõrgem kui normaalseks pidada saab- 38,6 kraadi. Seega natuke vati sees olles toimus see reis. Kahetsesin oma otsust "minna!" ainult 2 korda- lennukis maandumise ajal ja öisel 2 tunnisel bussisõidul Glasgowst Edinburghi.

25.02.07.

Alustuseks sõitsime Eurolines'iga Riiga. Tuleb tunnistada, et ma ei saa aru, miks Eurolines Lätis iga natukese aja tagant peatus... Nagu kohaliku liiniga - tunne oma naaberriiki- sõidaks. Õnneks elasin selle kõik ilusasti üle. Edasi tuli pikem lennu ootamine. Loomulikult entusiastlikud nagu me olime astusime esimesse järjekorda check in'i tegema. Selgus, et natuke vale koht sai valitud :D Sest see oli Dublini saba... Kuigi sinna lendaks ka taas hea meelega ;) Lõpuks saime oma check in'i tehtud ja algas vabadus shopata ja süüa. Viimast oli muidugi keeruline teha, kuna aeg oli hiline ja enamik kohti suletud, ülejäänud kohtades oli valik aga kesine...

Lend. Tõusmine ei valmistanud mingeid piinu. Täiesti nauditav. Maandumise kohta sama öelda ei saa. Mul oli tunne, et mu pea plahvatab. Kõige halvem kogemus. Huvitav kas põhjustatud haigusest ja nohust? Ma siiralt loodan, sest sellist teist kogemust ma ei taha. (Kuigi vaevalt ma kunagi reisimisest haiguse pärast loobun...)

Takso. Lennujaamas ootas meid takso (väike mikrokas, mitte tüüpiline armas takso), mis viis meid Edinburghi, meie armsasse hotelli. Selgus, et asi ei ole üldse nii armas. Nimelt selgus, et me saabusime liiga vara ja meil pole broneringut selleks ööks. Õnneks võeti vastu ja paigutati magama. Kell oli kohaliku aja järgi 2 ja magamiseks 6-7 tundi, sest just kell 8 hakati pakkuma hommikusööki. Minu jaoks on seda vähe, aga kuna uus koht ja ärevus, siis ei olnud hullu. Uni oli magus...

2. päev.

See päev oli meil peamiselt nautimiseks. Kell 19:30 ootas meid esimene kohtumine sõpruskoolidega (Shotimaa, Inglismaa ja Taani. Poola seekord ei saanud rahalist katet).

Päeva alustasime avatud akna, kevadlõhnade ja linnulauluga ning pooliku Shoti-Inglise-Iiri hommikusöögiga - muna, peekon, oad, tomatid. Seekord jätsime välja vorstid ja verikäki (black pudding). Siis asjad kokku ja linna peale!

1. Meie kodutänav. 2. Hotell väljast. 3. Vaade hotelli koridoris. 4. Vaade hotelliaknast.

Alustuseks otsustasime lihtsalt kõndida ja vaadata kus-mis ja lõpetada esimese käigu Palace of Holyroodhouse'i juures. Vahepeal külastasime kirikut (mõisted ja nimed ei pruugi kooskõlas olla, kontrollin kui viitsin!) ja tuli tõdeda, et ka selles riigis saab loll kirikus peksta. Suudeti 5 naelaga tõmmata ostu sooritades. Õnneks eestlased pole pehmest puust ja saime raha tagasi. Retk võis jätkuda. Paraku tundusid siis poed väga atraktiivsed... Mingi hetk jõudsime järeldusele, et nii ikka ei saa. Peab kiirelt minema tänava lõpus asuvasse paleesse ja küll siis jõuab poode kammida :) Mulle sobis see otsus väga. Nii me siis kiirel sammul liikusimegi Palee poole. Tuleb tunnistada, et päris tore koht. Minul on hea meel, et ma ei vahetanud seda shoppamise vastu. Kahju ainult, et liiga kevad (vabandust talv) oli ja aed oli külastajatele suletud. Suvel oleks kindasti hoopis teine tunne seda kohta külastades. Peale seda oli tõsine poodide kammimine, mitte et ostud seda meenutama oleksid jäänud.

1. Vaade kindlusele 2. Vaade pargist linnale 3. The Palace of Holyroodhouse (kuninganna residents Edinburghis. Külastajad saavad vaid siis uudishimu rahuldama minna kui proua pole parasjagu selles kodus ) 4. Peremehele truu Bobby.

Kui vaatasime, et aega väga napilt jooksime Bobby juurde. Kuulus Bobby oli vaja ju ka üle vaadata! Peale seda kiire käik hotelli ja jalad seinale pooleks tunniks. Suhteliselt surnud tunne oli ja välja minemine (loe: veel kõndimist) ei olnud üldse ahvatlev. Aga kui valikut ei olnud, siis ... lihtsalt läksime. Kohal olles oli väga mõnus istuda ja veini rüübata ja juttu puhuda. Inglise keel ei tundunudki selle hetkeni hull, kui ma pidin rääkima teemal 'estonian soils' ja veel midagi midagi minu jaoks arusaamatut. Selgus, et võõrustaja on ka geograaf!

3. päev.

Kiire hommikusöök (seekord vahetasin peekoni vorsti vastu ja uskuge mind ei olnud parem... ikka soolane...) ja rongijaama, kus ootasid meid inglased, et koos reisida kooli :) Kool oli pisike madal maja, kuhu mitte igaüks pääse. Alustuseks uksekell, siis sisse ja registreerima. Kõik said kaela sildid, et millal ja kes ja kust ja miks on. Väga uhke tunne oli olla Headteacher.

Edasi tuli kohvetamine kohalikega ja tutvustusring ja peale seda klassidesse tundi andma. Kuna meie ei teadnud, et seda teha tuleb, siis oli piinlik endal, et ei olnud esitlust ega midagi. Lihtsalt rääkisime Eestist. Samal ajal taanlasel oli korralik ettekanne oma riigist ja koolist... Elagu e-riik Eesti, kus ei ole võimalik infot 3 päeva jooksul edastada kõigini.

1. Selline näeb välja siis kohalik algkool. Nagu kombeks ühe kordne madal sopiline maja suure aiaga. 2. Selline oli klassiruum. 6. klass kui ma õigesti mäletan. Ruumis asjade paigutus pole üldse meie klassi moodi. Tundub suht mõnus kui tahetakse lastele anda rühmatöid jms teha. Püsti seisavad Allie (parempoolne ja õpetaja), vasakul abiõpetaja (nimi teadmata). Õpetaja saab rahulikult ka külalistega tegeleda kuna abiõpetaja jääb siis laste juurde. Tundub mõnus!

Kõige helgem hetk oli taanlase ettekandes kui ta uuris, mida lapsed hommikul sõid ja siis rääkis kuidas taani lapsed hommikuks kooki söövad. Võite vaid ette kujutada, mis sagin ja ahhetamine laste poolt lahti läks... hommikuks ja kooki! :D Väga lahe :)

Peale seda tuli valida rühm, et minna filmima. Valida sai kunstimuuseumi, kindluse ja loomaaia vahel. Mina otsustasin kindluse kasuks, kuna eelmine päev olime ainult eemalt imetlenud seda kõrguses asuvat kindlust. Kindlusesse sõitsime taksoga :) Minnes väikese ja roosaga, tagasi helerohelisega. Kindlus oli ikka suur... Mulle meeldivad suured asjad, kust näeb kaugele. Kogu linn oli kui peopesal :) Teate, ma ei oska sellest rääkida ...

1. Selliste värviliste taksodega me kindlusesse 2. Selline näeb asi siis sissepääsu poolt välja 3. On veel vaja midagi lisada? Lisaks kui oskaks ;) 4. Seal liikusid värvilised mehed :) See oli kahjuks ainus, keda andis veidikene tabada. Nad olid jube väledad.

Siis oli väike sööming ja tagasi kooli, kus tuli teha filmitust 5 minutiline film. Kahjuks olid asjad seadistamata ja see ebaõnnestus. Seega saime rahulikult tagasi hotelli minna ja õhtuks valmistuma hakata. Meie muidugi alustuseks shoppasime ja ... nüüd on mul uus ilus käekott... roheline!

Õhtut alustasime Gregi juures veini ja snäkkidega. Vat sellist korterit ma tahan endale! Seal ei olnud mitte midagi erilist, aga sisse asutdes tundsid nagu oleks koju jõunud. Vahel külla minnes ei oska istuda ja astuda aga seal... Ma tahan sellist kodu!

Peale paari reaktsioonimängu olime kõik piisavalt elektrit täis, et minna kohalikku india restorani. Mul oli juba enne halb eelaimdus, et ega see hästi ei lõppe. Kahjuks mu tunne ei petnud mind. India toit ei ole minu jaoks- liiga vürtsine. Kuigi valisin omaarust hoolikalt. Kas teie arust saab kana kookose ja mandliga jogurti kastmes vürstine olla? Võrreldes näiteks curry ja chilli kastmega? Minu arust ei saanud, ka taanlasest india köögi fänn väitis, et tegu on väga mild asjaga... Oeh... Minu elu kalleim suutäis. Sest tõesti ma seda praadi rohkem ei söönud, kui vaid ühe kanatüki ja natuke paljast riisi jogurtiga kõrvale. Edasi läksin üle veele ja veinile. Peale pikka omavahelist naermist ja arutelu tuli teenindaja minu juurde ja küsis, kas peab lahjendama. Lasime seda rõõmuga teha. Ilmselt pesid nad kana vee all puhtaks ja asetasid tagasi vürtsisele kastmele. Sest peale seda oli liha söödav, aga kaste endiselt mitte :D Vähemalt oli indialastel lõbus! Lisaks sattus üks neist pildistamise sõltuvusse. Jubedalt tahtis abivalmis olla ja pilti teha ning lõpuks ei saanud pidama, ainult "one more" :D

1. Vaade Gregi rõdult 2. Gregi elutuba. Täis inimesi ja meeleolu. 3. Korteris oli üks mõnus riiul- täis raaatuid (reisi omasid!), plaate ja jooke :) 4. India restoran. Nagu näha võite on fotograaf kobakäpp ja indialased käbedad inimesed ;)

Peale seda ootas taas armsaks saanud hotell, kuhu jõudmiseks tuli võidelda vihmasajuga ja suhteliselt tugeva tuulega. Samas kevadelõhn ja tunne oli alles. Seega polnud asi üldse jube :)

4. päev

Äratus ja hommikusöök. Seekord loobusin igasugusest munast. Eelistasin vana head müslit piimaga :D Kohe endal oli parem. Siis taas kooli...

Seekord ootas meid ees kontsert või animatsioonide rühmatöö. Kuna me pidime lahkuma varem kui teised, siis otsustasime animatsioonide tegemise kasuks. Kuigi vahel käisime piilumas kuidas kontsert edeneb. Näiteks vaatasime kuidas õpetaja Allie torupilli mängib :) Väga lahe. Ja kui meil lapsed kipuvad koolis jooksma ja nihelema/rääkima kontserdi ajal, siis seal liikusid lapsed rahulikult ja vaikselt ning kontserdi ajal suutsid nad vaikselt kuulata. Täielik hämming kui erinevad lapsed on. Loodame, et varsti saavad kõik lapsevanemad ka Eestis aru, et lapsele ei piisa ainult rahast. Vaja on ka aega ja viitsimist oma lapsega tegeleda.

Meie aga tegime sotsiaalpoliitilise animatsiooni, et kasuta alati hands free'd autoga sõites, muidu tulevad elevandid! Meil endal oli igatahes väga lõbus! Tuleb tunnistada, et teistele meeldis see ka... Peale seda oli viimane lõuna koolis... Jälle võileivad! Neist oli selleks ajaks küll villand. Seega sättisin end puuvilja vaagna kõrvale. Nii, et minul on selle aasta esimesed maasikad söödud :) Lisaks oli seal veel melonit ja ananassi jms. Ei mingeid õunu-pirne!

1. Animatsiooni tegemine algelisel moel, aga see eest lõbusal! 2. Allie (kuidas iganes seda kirjutatakse) mängis torupilli. See oli nii jube, et lapsed olid oma kõrvad katnud. Samas aru saadav ju, härra on seda iseseisvalt õppinud peamiselt. Selleks ajaks oli ta saanud harjutada vaid 2x õpetaja käe all. 3. Nii nad seal siis istusid ja kuulasid oma direktorit. Ainult õpetajad istuvad toolidel. 4. Selline oli siis meie lõunasöök - võileivad, wrapid, liha vardad ja puuviljad.

Edasi ootas meid vaid kodutee. Alustuseks hotelli, siis rongile ja Glasgowsse. Kuna meil oli tegu Ryanairi lennuga, siis saime rongiga Edinburghist tasuta Glasgow lennujaama. Müstika. Varem teadsime, et saame poole hinnaga :) Aga meile meeldis see väike mitte midagi ütlev templiga paber. Sellega sai rongiga Glasgowsse, Glasgows sõita bussiga ühest rongijaamast teise ja siis veelkord tasuta rongiga lennujaama... Oleks sellised pabereid rohkem! Esimest korda elus esitati mulle lennujaamas küsimusi, et kas tegu on minu kotiga, kas ma pakkisin selle ise ja kas kott on kogu aeg minuga olnud... Müstika... Ütlesin jah igale küsimusele, kuigi ega ma terve päev oma kotti tegelikult ei valvanud... Ja mu mantel otsiti läbi... Huvitav mida nad sealt küll leida lootsid :D Tegelikult sellega seoses ajas mind nende viisakus närvi! No mida sa küsid, kas ma võin Teie mantlit kontrollida, kui neil on selleks õigus ja mul ei ole muud kui kiip smailing näole manada ja öelda jah. Huvitav, milline oleks nende reaktsioon olnud kui oleksin öelnud ei?

Peale lendu väike ootamine öises Riias ja tagasi koju :) Selline väike Shotimaa nuusutamise reis oligi :) Loodan sinna tagasi sattuda, sest palju jäi veel nägemata.