8. päev. Funchal

Tuurid tehtud ja meel peaaegu rõõmus, sest peaaegu kõik plaanitu oli lõpusirgele jõudmas. Ainult botaanikaaed ja pitsimuuseum ootasid avastamist. Esimest korda kasutasime ühistransporti, mille hind küündib Tallinna tasemeni. Ei olnud tore avastus. Aga mis seal’s ikka. Botaanikaaed oli aga minu jaoks pettumus. Esiteks ei olnud neil küljepealses väravas anda bot. aia kaarti ja see tähendas niisama jõlkumist. Lisaks oli väga vale aeg külastamiseks, sest paljud taimed olid ära õitsenud ja suht igav oli. Orhideid oli vähe ja valdav osa neist ei õitsenud ning suurem osa taimi oli juba Madeiral ringi sõites nähtud. Suurimaks elamuseks sai lillede kaasa võtmine kompostist, kaktuseaed ja papagoid. Bot. aiast väljudes hakkas traditsiooniline kemplemine, kes taksojuhtidest meid endale saab, sest buss just olevat läinud. Me ei olnud kadedad. Olime nõus maksma ainult sama palju kui bussiga. Vedas. Leidus taksojuht, kes selle hinnaga meid ära viis. Teist korda ei oleks neil käänulistel teedel enam suure bussiga loksuda tahtnud. Kuigi vaated olid bussist kordades toredamad (loe: sai inimeste aedadesse piiluda). Lasime maha panna end turu juures, et teha taas puuvilja ostusid ning siis suunduda pitsi imetlema. Puuvilja müüja oli õnnelik meid nähes ja meie teda nähes. Nagu isiklik turumüüja oleks :D Andis aga maitsta kõike ja ... Mõnna! Peale seda ei olnud enam mingit isu pitsi vaadata (seda olime ju näinud küll igal pool) ja asusime teele esimese toidukoha juurde. See tundus hinna ja asukoha poolest päris tore koht. Seekord aga oli võitlus toidukohtade vahel tugev, paraku Itaalia köök ei suuda kohalikuga võistelda. Läksime juba tuttavasse kohta. Vanemad tahtsid oma grillitud sardiine (suhteliselt kuiv ja luine oli, aga parem kui minu roog :D). Minul aga oli kalast endiselt villand ja tahtsin proovida midagi uut. Näiteks leivasuppi! Madeira moodi. See oli kõige karmim eksimus, sest see küll süüa ei kõlvanud - soolane, piprane ja rasvast nõretav leem, mille sees hulpisid saiatükid ja garneeringuks oli muna! Oeh. Üritasin end veenda, et suudan seda süüa, aga ... Ei suutnud! Tellisin hoopis magustoidu, mis mekkis hea. Edasi tuli traditsiooniline jalutuskäik koju, väike ujumine basseinis, kuutõusu jälgimine rõdult veini ja koogiga.