Bali ja riisipõllud ja kauplemine lastega

Kui te arvate, et see oli lihtne seal reisil, siis vähemalt meie giidi üllatas meie suur huvi riisi vastu. See tähendab, et kui alguses viidi vaid riisiterasse vaatama ja sedagi kohta, kus söögikohtadele makstakse vaate hoidmise eest (kes maksab unus küsimata). Nagu aru saate on tegu müüjate paradiisiga ja see oli tüütu. Vaatel ei ole ju iseenesest üldse viga! Selle vaate hoidmise eest makstaksegi mõnedele söögikoha pidajatele. Seal saab jälgida seetõttu riisipõlde aastaringselt. Mujal ei ole see alati võimalik, sest vahepeal muutuvad riisipõllud lillepeenardeks, et maa puhata saaks.

Seal olid väikesed jõnglased, kes tahtsid oma karbikesi ja postkaarte müüa. Nii vägivaldset müügitehnikat ei olnud me veel sellel saarel kogenud. Põhimõtteliselt oli isa kogu aeg neist ümbritsetud ja kuulas nende müügijuttu. Esialgu lootsime ostuta pääseda.

Pildil võivad nad tunduda armsad, aga tegelikkuses oli asi kole. Roosas t-särgis neiu oli ninamees. Arvas, et määrib meile väga kallilt mõned postkaardid pähe. Keskmine neiu oli malbem ja pakkus poole odavamalt, millest tuli loomulikult suur sõnasõda neidude vahel ja lõpuks ta ütles, et tema mõtles ühe postkaardi eest seda summat :D Oh jah. Paraku selgus, et meil ei ole peenikest raha nii palju ja seega saime veelgi odavamalt :D

Giid selgitas, et ta üritas küll vaadata kohta, kus turistid eriti ei käi ja me pääseks sellest, aga ... . Hiljem möödusime ka tavapärasest "vaateplatvormist" ja seal oli tõepoolest kordades rohkem müüjaid. Seega jah... Isegi hästi läks.

Kui isa maadles väikeste jõnglastega, nautisin mina aga vaateid ja oli mida imetleda! Loomulikult oli seal ka tööline, kes tahtis enda pildistamise eest raha. Seda ta ka sai, aga mitte meilt, vaid meie giidilt!

Tema juba teadis oma hinda. Meid nähes asus rõõmsalt mäest üles rühkima, käsi pikalt ees. Loomulikult ta teadis, et raha kindlustamiseks tuleb poseerida ka kena neiuga. See on see tallatud rades käimine.

Hiljem külastasime veel riisipõlde, mis olid vähemalt sama ilusad kui mitte ilusamad ja keegi ei tahtnud selle eest midagi pähe määrida või enda pildistamise eest raha saada.

Riisi kasvatatakse seal palju ja kui minu teadmine oli seni, et on valge riis ja metsik riis, siis tegelikult ei ole asi üldse nii lihtne. Balil kasvatatakse peamiselt kolme sorti riisi - valget, punast ja musta. Viimased ei ole enam nii levinud kui varem. Ma hetkel isegi ei oska öelda, miks see nii on, igatahes valge riisi kasvuperiood on lühem ja vähemnõudlikum on ta ka. See on ka üheks põhjuseks, miks teised riisid kallimad on.
Siin on värsked põllud. Need on veel väga vesised. Seal põllul tehti tööd ka lehmadga, aga paraku natuke liiga kaugel, et seda jäädvustada. Töötajatest teie pilte ei näe, sest blogspot ei taha minuga koostööd hetkel rohkem teha.
See riisipõld pidi koristamiseks valmis olema paari päeva pärast. Lindudele maitseb ka riis ja seega olid seal igat sorti hirmutusi. Päris mõnusat häält tegid need.

See on riisipõllu lõpp. Saaks on koristatud ja põhule pannakse tuli otsa. See on väetiseks järgmistele põldudele.

Hindade võrdlust ei oska tuua, sest poes ei näinud eraldi müügil neid. Olid vaid komplektid erinevatest riisisortidest. Kui küsisin musta riisi, siis toodi paraku puhastamata riis. Aga kuna tegu oli fair trade ja ökosõbraliku tootega, siis see meie korvi ka jäi. Hetkel ei ole veel maitsmiseni jõudnud.

Riisi sõin reisil vaid korra. Sest valge riis oli igav ja musta pakuti vaid korra. Riisipudinguna. See oli küll super. Seda tahan kodus proovida kui õnnestub Eestist leida musta riisi.

Riisi kohta võite lugeda Wikipediast siit ja siit.

Osta saate näiteks siit.

Musta riisipudingut õpetatakse tegema siin.