Stansted-Funchal (Madeira)

2. päev

Peale hommikusi iluprotseduure pakkis hobusemees (B & B omanik armastas ratsutada ja pidas hobuseid) meid autosse ja reis sai jätkuda. 3:45 kestis umbes meie lend. Seekordne maandumine oli minu õudsaim. Nimelt on Madeiral maandumisrada võrreldes muudega tunduvalt lühem ja esimene kord maandumine ebaõnnestus. Teinekord oli juba kühe, kuid kõik läks hästi. Pole paremat tunnet kui seista kahe jalaga kindlalt maapeal!

Algselt oli meil kindel plaan bussiga linna sõita, kuid kohapeal selgus, et see ei ole kõige parem mõte, kuna bussini oli 3 h aega ja teise firma bussigraafikut ei leidnud. igatahes istusime taksosse ja järgmine peatus oli hosteli Monte Verde ees. Me elasime küll hotelli tsoonis, kuid tiba kõrgemal ja mitte nii privaatselt. Meid jälgis kogu aega perekond, kes seda äri pidasid. Mõnus oli... Soovitan teilegi seda kohta. Väike, armas, hubane, puhas, kuid mitte ülemäära klanitud. Meil oli peaaegu vaade ookeanile. Natuke takistas eesoleva maja katus, aga ... ikkagi nägime ookeani pidevalt.

Esimesel Madeira päeval oli idee leida endale kõik vajalikud tuurid (ida, lääs ja Nunnade org) ning tutvuda kohaliku kaubandusega (puuviljad ja joogid). Esimene peatus oli söögikohas, kus meid peeti soomlasteks (nagu ka mitu korda hiljem juhtus...) ja minu pilku köitis papagoi, kes rõõmuga mu käele pandi. Alguses oli tore, aga see "kana" kaalus päris palju ja varsti sai villand ning sai edasi rännata. Oli ju vaja neid kolme tuuri ikkagi! Varsti lasimegi end eksitada reklaamist ja kuna ei olnud tahtmist tuuseldada ja kaubelda, siis peale 10% hinnalangust olime nõus ja teadsime oma päevakavasid kolmeks päevaks. Ränk töö oli tehtud ja võis rahulikult asuda linna nautima... Astusime aga parkidesse ja imetlesime (peamiselt läbi objektiivi) erinevaid lillesid jm taimi. Eriti luks oli, et taimedele oli tihti lisatud ka millega tegu ja kust see pärit on. Üle maailma oli asju kokku tassitud ja päris palju on sinna kasvama ka jäänud. Nu kes ei tahaks kasvada kohas, kus talvel miinimum on +15 ... ja suve maksimum jääb +30 kraadi juurde... Minule see kliima igatahes meeldiks! Eriti meie sügise asemel.

Esimene söögikoht oli meil täiesti vanalinnas ja alustasime kohe rahvusroogadega ehk siis mõõkkala banaaniga. Maitsestamist nad ei armasta, seega kellele meeldivad vürtsised road, sealt kulinaarset elamust ei saa. Meile aga sobis väga hästi. Üldse olid seal mõnusalt kerged road ja mis peamine... värsked. Mulle meeldib, et kõike ei pea külmutama. Kahjuks Eestis nii ei saa. Vähemalt mitte enamus söögikohtades.

See pilt on tehtud Se katedraali eest. Katedraali ei trüginud, kuna seal oli parasjagu üritus käimas. Tuleb tunnistada, et edaspidi ma sinna sisse ei astunudki. Kõik nähtud pühakojad olid suht sarnased. Tore oli see, et kirikutes oli palju värskeid lilli. Inimesed ise viivad neid sinna ja puha. Sellest ma muidugi ei saanud aru, kas sortiment oli vaikiv kokkulepe, sest peamiselt olid samast sordist ja värvist lilled. Armas.

See kollane maja seal kaugel eemal on moodsat kunsti ja vist oli ka sõda kajastav muuseum...

Peale linnas kolamist otsustasime vaadata üle ka ranna. Ei olnud kõige puhtam, aga tuld löövad jalad said värskendust. Vesi oli mõnusalt soe ja kui pildil laineid pole, siis kaldale viskus suht suure hooga. Seega olime varsti rohkem märjad kui plaan esialgu ette nägi :) Ei olnud muud kui koju ja basseini ja veini nautima.

Tõeline puhkus oli alanud!