Lofoodid jm.

6. päev.
Taas vaba aeg lõunani. Seega saab mõnuleda oma ära nägemise järgi. Kõigepealt pagaritöökotta. Nämma! Pole midagi mõnusamat kui astuda hommikul pagaritöökotta ja vaadata kuidas noored inimesed saiakesi küpsetavad... Kusjuures mitte ainult naissoost olevused polnud seal ;)

Edasi viis tee meid mere äärde, et nautida vaadet... Pildil küll siis see ainumas jõgi, mille suudme järgi küla nime on saanud... Veel kalakuivatusreste ja kala... Väike päevituspeatus ja paus turismipoes... Edasi viis tee tursamuuseumi. Kiire tursa tutvustus ja viiski tee edasi praamile, et sõita Bødosse. See oli vahva sõit, kogemata ajasime üles K. Kuna magada ta ei saanud siis jagas ta reisisaatja töömuljeid. Päris vahva oli. Tänu temale nägin ma taas lunne, neid imearmsaid linnukesi, keda kohtasin viimati aasta aega tagasi Islandil. Edasi oli see päev taas ainult sõidupäev. Möödusime Rago rahvuspargist ja sõitsime Salteni fjordi kaldal ja nautsime vaateid ja seltskonda. Selle aja peale olime juba uued sõbrad saanud. Oeh... Raske on nende uute sõpradega, eriti kui nad sellised püsimatud sahkerdajad on! Ööbimispaik oli meil Junkerdali oru lähistel. Käisime siis õhtul koske imetlemas ja niisama matkaradadel kondamas. Leidsime rippsilla, mis veidi kõhedust tekitas, kohtusime oravaga, kes meid narritas ja märkasime, kui ohtlik on tegelikult liikumine orus. Nimelt oli üks kaljunukk alla sadanud ja jäänud tänu puudele püsima (tegelikult küll mitmeid puid laastades enne kui püsima jäi). Seekordne onn oli meil murukatusega! Igati vahva paik ööbimiseks, mis siis et magistraali lähedal.