Dubrovnik

10. päev.

Viimane päev Horvaatias, sest juba järgmisel hommikul ootas tagasilend koju. Peale äratust (ilma kellata taas) panin paika oma päevaplaani - külastada erinevaid muuseume Dubrovnikus, ujuda ning nautida niisama seda imeilusat linna (mille võlust me esimesel päeval aru ei saanud).

Lihtsalt linnavaated. Ei hakka nimesid hetkel taga ajama... :)

Hommikusöögi paigaks valisin ühe pisikese kohviku väljaspool linnamüüri (mere poole siis), samas kohas käisin ka ujumas. Ma ei tea, kas see oli ikka õige koht vette hüppamiseks, aga mulle see sobis väga. Alguses oli seal veel paar turisti (julgeksin pakkuda, et soomlased) ning peale nende lahkumist jäime sinna vaid mina ja paar sisalikku. Päris mõnus rannaaeg. Poleks osanud arvata, et vanalinnas selline ujumis/päevitamiskoht olemas on...

Vaade kohvikust... seal veel allapoole liikudes saigi "randa". Minu ranna seltsilised sel päeval :) Kaks väga uudishimulikku sisalikku...

Edasi jalutasin muuseumite suunas, otsides majade varju ning kõrvalisi tänavaid. Alles siis sain aru miks see linn on eriline. Sa oled müüri "sees" kuid sa ei tunne mitte midagi ahistavat, siin on kohvik, seal ajavad kohalikud juttu, kolmandas kohas mängivad hoovis lapsed... super!

Külastasin Rektori Paleed ja katedraalis asuvat varakambrit. Need olid vahvad, kuigi mõningad asjad jäid pudulikule infole segaseks... näiteks kas küülikutel olid oma baldahiinvoodid :P Vähemalt sai lasta oma fantaasial lennata :) Korraks piilusin vanalinna teist ujumispaika ka... Seal oli topless ja nudismus keelatud, muusika põhja keeratud ning kaljunukid paksult rahvast täis... Ei midagi minule... jätkasin teed...

Pildikesed pärinevad siis rektori paleest... Palun hoolikalt vaadata trepikäsipuud;)

Edasi jalutasin raamatupoodi ja enda üllatuseks leidsin palju jutukaid inglise keeles. Minu lemmikuks on hetkel jaapani autorid (hetkel on jaapan pop, ma tean...) ja nende teoste leidmine Eestist suht keeruline. Haarasin siis hunniku sobivaid raamatuid ja asusin lehitsema... Üldse oli seal palju vahvaid raamatuid, näiteks raamat sellest, miks jaapanlannad ei lähe paksuks ja elavad nii kaua ... võrereldi seal siis ameerika ja jaapani eluolu ja toiduharjumusi... Endale hankisin sealt Haruki Murakami "After the Quake". Edasi viis tee taas sööma. Kuna minule meeldib samas kohas korduvalt käia, siis sai söömispaigaks taas sama perekohvik, kus vend oli lahkunud ja arved tegemata jätnud. Seekord rabasin härrat oma silmavärviga. See oli nii ebareaalne, et ta pisi küsima, et ega see mu loomulik silmade värv ei ole :D Kuuldes, et tegu läätsedega rahunes ning oli valmis tellimust vastu võtma... Oh, mulle meeldis see koht. Nad kohe teavad, et inimesed on sinna nautima läinud. Minu naabrid ei olnud rahul sealse rääbaka kassiga ning seda aeti korduvalt minema. Lõpuks andis ettekandja alla ning ütles, et tõstke jalad toolile, te olete ju puhkusel! :) Vat nii käib elu Dubrovnikus...

Väike jäts ja jlutuskäik ja oligi tahtmine minna hankima külakosti perele. Selleks otsutasin vallutada kohaliku maksimarketi (koju tuleb ju ikka söödavat tuua!) ning ühtlasi jalutada läbi bussijaamast. Maksimarketis kohtasin taas eestlasi... vat neid on Dubrovnikus piisavalt või veidi rohkem.

Pildid teekonnalt poodi...

Edasi viis tee koju, et vabaneda varandusest ja minna ujuma. Erinevalt Pillest ja Rainist vaatasin mina kodule kõige lähedasema ranna. Valisin siis hotelli aluse ranna, mis pidi olema tasuline, kuid... mööda kõrvalist teed minnes küll keegi raha ei küsinud. Peale seda asjad koju kuivama ja taas jalutama.

Selliseid treppe oli seal palju... aga samas olid need liiga huvitavad, et mitte sealtkaudu liikuda... Postkast Dubrovniku moodi.

Nii see öö saabuski ja ei mingit tahtmist polnud ööeluga tutvuma minna. Kui kaarti uskuda siis on kogu linna peale 2 ööklubi :)

Ärasõit, viimased klõpsud bussijaamast. Umbes sellised need temperatuurid olid seal... vähemalt hommikusel ajal :)