Mostar, Dubrovnik

9. päev

Lõpuks ometi hommik, kus oli piisavalt aega kakerdada ja nautida ja magada niikaua kui süda lustis. Mingi hetk sai sellest aga villand ja asusime linna suunas teele, et võtta kusagil üks kerge eine enne järjekordset bussi asumist. Itaalia toitu enam ei tahtnud ja .. teele jäi vanalinnas asuv eurooplastele mõeldud koht. Otsustasime, et ei hakka eksootikat otsima ja ... hinnad olid mõistlikud ja ... söök vapustavalt hea ja kohalik. Ainuke erinevus siis pärismaalaste toidust oli liha pirukas ja peekon munas. Muu oli küll nagu päris... Nämma... 3 eurtsi ja kõht täis nagu muiste!

Meie pessa viis siis see trepp... maja eest olevast uksest sai virtuaalmaailmaga tutvumas käia ja uusi segadusi korraldada ja viia end kurssi maailmas toimuvaga. Kuigi mitte miskit polnud muutunud. Endiselt olid lehed täis musti uudiseid ja ... vahelduseks ka veidi laulu- ja tantsupeo muljeid... Teisel pildil meie hommikusöögi-restoran.

Pillekas ja Rain nautisid hommikukohvi (menüüs kui Bosnia kohv ja arvel kui Türgi kohv) ning pirukas... enam kui maitsev!

Edasi viis tee taaskord üle piiri, seekord siis 1 kord korjati passid ära ja 2 koda vaadati bussis sinna sisse... "keeruline" ja pikaldane protsess see piiriületus. Taas vaated põldudele ning olimegi varsti tagasi turvalises Horvaatias - vaated mägu, meri jätkusid :)

Bussiaknast siis paar klõpsu põldudele. Mulle need nii meeldisid...

Seekord olime nii ülbeks muutunud, et kamandasime järgmise appartemendi omaniku endale vastu. Aga paraku jäi kokku leppimata kuidas me teineteist ära tunneme :D Oli siis tema teinud sildi ja meil oli silt ja kokku me saimegi. Vahva Mõmmi oli :) Elupaik polnud eriti kaugel vanalinnast ega ka bussijaamast. Läksimegi siis vanalinna nautima, ujuma, sattusime klassika kontserdile ja puha :) Peale seda kõht täis ja koju magama. Järgmise päeva suhtes ideid enam ei olnud. Mina teadsin, et Dubrovnikust välja ma ei lähe. Lihtsalt ei olnud midagi ahvatlevat (veinituuri oli alles teisipäeval võimalik võtta) ja sõitmisest oli villand :)