Split, Makarska

6. päev.

Split ... taas oli meil hommikul raskusi minema saamisega ja ma lahkusin enne teisi. Leppisime kokku, et kell 12 bussijaamas kohtume... Maja ees kohtusin veel "meie" hosteli manageriga, kes loopis komplimente ja oli muidu väga armas. Head müügimehed seda peavadki ja pakun, et oma hostelit müütas ta hästi... Vähemalt sel ööl oli isegi nn elutuba magamisasemeid täis tehtud :)

Seekord nautisin vanalinna veidi ja siis kolisin promenaadile, et lihtsalt olla ja nautida seda linna. Ilma turistideta, sest päeval oli neid liikumas enam kui küll. Mingi hetk käisin ära ka Dioklektianuse Palee juures. Sinna pikemalt peatuma ei tahtnud jääda kuna see oli must go ja seega väga üle rahvastatud. Kuigi tuleb tunnistada, et antiikne palee on suurejooneline ja ümbritsetud keskaegsete hoonetega, kirikute ja väljakutega.

Peale paari klõpsu otsustasin hoopis turule minna. Minu nõrkus on ju turud. Kaubelda ma küll ei oska, kuid ... nii mõnus on vaadata kuidas keegi oma kaupa müütab ja mida siis saadaval on. Eriti suur huvi oloi mul puuviljade vastu ja neid ma sealt ka üksjagu hankisin. Lisaks kõrvarõngad, korallidest. Loodan, et looduse armastajad mulle kallale ei tule. Ma tean, et koralle ei tohiks osta, aga ... ehk ei olegi need õige kraam ;)

Kahjuks kino "Ekraani" ei leidnud enam üles :( Aga ega sellelgi kinol polnud viga, püüdis pilku küll ;) Ja väike pildike ka turust.

Edasi viis tee Makaraskasse... Pisikesse linna Splitist lõuna suunas mööda rannikut. Vaated bussiakanast olid endiselt super.

Makarskas ootas meid taas uus korter. Selle reisi uhkeim. Võõrustajaks oli kena naisterahvas, kes meile kohe juua pakkus (vett, mahla, kohvi ja lõpuks ka õlut), seejärel näitas kätte, kust süüa saab hankida ja kus rand asub. Peale joogi hankimist jätkasimegi teed randa, et nautida vett! Sest väljas oli endiselt õhutemperatuur nii +35 kraadi... Kuuldavasti oli enne meid seal isegi +40 olnud. Õnneks sellise kuumusega meid see linnake ei tervitanud. Üldiselt oli linn mõnus suvituskoht. Kuigi meile harjumatu kivirannaga. Ei jäänudki meil muud üle kui sussid hankida, et seda kõike ikka nautida saaks, mitte et iga vette minek tähendaks valugrimasse ja kohutavat aeglust. Kuigi selles suhtes oli hea, et kaks sammu ja olidki sügavas vees, mitte nagu Eestis. Kõnnid kõnnid ja ikka oled põlvini vees...

Kuuldavasti pidi selles linnas ka talvel mõnus olema. Pildil nähtavad mäed on kusagil 700 m kõrged ning talvel pidid need lumega kattuma... ja samal ajal linnakeses pidi endiselt soe olema, nii 15-17 kraadi... Vat sellises kohas oleks hea elu. Naudid soojust, aga näed lund!

Õhtul viis meid töö tutvuma kohaliku linnakese ööeluga. Sellest on mõned udused jäädvustused ja seega ei jaga neid teiega :) Las jääda need lihtsalt endale mälestuseks kui ööks, kus sattusime Dancing head'isid vaatama (saab teha muusikavideosid nii, et pea on sinu oma, kõik muu on varem kokku pandud), koopadiskole (ei ole midagi koledat. Pidu toimus lihtsalt koopas. See oli tegelikult mõnus üllatus. Jalutasime ja mingi hetk kuulsime, et meie alt kostub muusika. Ronisime siis tuldud teed tagasi ja ... läbi kohviku ja ... otse peole! Pidu toimus koopas, kus oli imeline vaade merele ning jooke sai nautida letilt, kus vaateks olid kalad ujumas meres... Ma ei oska seda isegi kirjeldada) ja väike ekslemine männipadrikus. Peale väikest kõhedust maandusime siiski ohutult oma appartemendis :)