24 juuli, 2007

Karasjok, Nordkapp

3. päev.
Jätkus meie teekond põhja poole, möödusime Inari järvest. Esimene peatus oli Karukivi juures. Lapi mees tegi ühe topiskaruga nalja ja meie otsustasime seda ignoreerida ja asusime mööda treppe karupesa juurde. Trepp viis mööda kivikülvi ja oli vapustavalt ilus. Lõpuks siis oligi üks suur kivi, kus mõmmi "elas". Tegelikult oli tegu ühe rändrahnuga, mis oli seest õõnes ning kuhu sai sisse ronida. Tuleb tunnistada, et esialgu oli hirm, et seal on jube pisike ja kitsas ruum, kuid tegelikult saaks seal väga stiilselt nt sünnipäeva pidada :D Isegi istumiskohad oleksid looduse poolt olemas. Edasi turnides võis näha kaugel eemal paistvat Inari järve, mis nägi suht madal ja mudane sealt välja...
Selline oli siis see KaruPesa. Oeh... Nostalgia! See kauge lomp, mis seal paistab on Inari järv :)

Ületasime piiri Karigasniemis ja pidi olema Karasjoki linna külastus (seal leidus kuuldavasti vanast hõbedat ja kulda!). See linn oli nii pisike, et mina pean seda siiani väikeseks muuseumi peatuseks, kus meid veidi hariti ja toimus esimene tutvus saamide ja nende eluoluga. See oli vahva, pisike ja saksa turiste täis, kuid ... sealne söögitare oli nii hubane ja armas. Paraku nii palju aega meile seal ei antud. Lisaks näidati kiirelt ka Lapi parlamenti ja reis jätkus, sest meil oli eesmärk!
Selline nägi välja siis lapi elamu väljast ja seest, pealt murune, seest nahane ja tuleasemega.


Lapi parlament - lipp lipi peal, lapp lapi peal. Lapi mammi tööd tegemas. Vaadake saapaid! Taustal võib lapirõivaid tuuldumas näha.

Selline nägi välja Lapi restoran. Selline oli aga baarilett. Väikesed nukud saamidena ja saami lipud :)


See oli lapiköök. Istud aga lõkke ümber paku otsas ja hoiad oma kandikut käes ja sööd :) Huvitav, kas see on selleks, et inimesed palju ei sööksid? See tundub suht ebamugav tegevus olevat ;)


Jõuda meie jaoks ühte olulisemasse punkti selle reisi jooksul - Nordkappi. Selleks tuli läbida tunnel, mis viis meid Magerøya saarele ning siis väike aeg keha kinnituseks ja asjad majakesse (u. 25 km Nordkappist Honningsvågis), ise bussi ja mööda pisikest serpentiini jätkus meie tee pilvedesse. Teed alustasime päikselise ilmaga kuid mida kõrgemale tõusime seda enam pilvedesse mattusime. See oli vapustav! Platoolt ei saanud suurt midagi aru, kuna kõik oli pilvedes, vahepeal küll pilvkate hõrenes, kuid... seal on õnneks ka alumine platvorm, kus võis siis päikselisemat ilma kaeda. Kuigi tuleb tunnistada, et selle reisi osa jaoks oli minu varustus küll täiesti vale (sinna oleks ära kulunud need kindad ja müts, mille ma kotti pakkides siiski välja tõstsin!), aga tuppa kakaod nautima ja siis taas natukeseks välja... Eriti meeldis mulle seal üks ruum, mille nime ma hetkel ei mäleta, kuid kuhu öö edenedes hakati küünlaid kaljunukikestele panema. Naersime, et see on küll mõnus töö, iga päev süüdata tuhandeid küünlaid... Edasi viis tee tagasi unne ja kell oli umbes 00 eesti aja järgi. "Teistel" tekkis mõte Põhja-Jäämerre ujuma minna. Läksime siis tugigrupiks... Paraku oli meie talisupleja jaoks ka ilm liiga külm. Nii me siis jalutasime ja imetlesime Norra maastikku, polaarpäeva ja põhjapõtru. See oli nii mõnus!

Kas pole mitte meeldiv töö? Süüdata küünlaid maailma serval ;)Need olid meie küla põdrad :)

Kommentaare ei ole: