Koopad ja tüdimus

7. päev.
Hommik. Vihm. Masendus. Täna pidi olema ju see päev kui läheme Svartiseni liustikule. Mis siis et tegelikult liustikule ei pidanudki minema vaid seda 400 m kauguselt imetlema ja paadiga pidime ka sõitma. Kurb, et see kõik ära jäi :( Tegime siis väikese peatuse suveniiripoes polaarjoonel.

Seal oli võimalik saada passi tempel, et oled ületanud polaarjoone ning samuti sai osta seal vastava tunnistuse. Kuna reisikirjas oli kirjas, et see antakse kõigile, siis me jätsime ostamata ja ... tulemust ilmselt te kõik aimate juba... Mis seal siis ikka... Õnneks päeva teine atraktsioon Grønligrotte koopad ei jäänud ära ning seal me käisime. Koopad mulle meeldivad ja õnneks oli seal piisavalt metsik (polnud laudteid ja redelid jms. Mõnes kohas ainult paar käetuge...) liikumine ning seega oli aega ka imetleda seda kõike... Koopa lagi oli selline sätendav tänu vilgule ja kondenseerunud veele... seega kullajahile ei maksa sinna ronida...Kehva ilma tõttu pidi meil olema peatus Mo i Rana linnakeses. Oeh... Minu jaoks oli linnakese külastus hoopis midagi muud... kui tund aega Rema1000 vms toidupoes... Oeh... Ma pidin taas pettuma. Mina kujutasin ette, et saan minna linna raha laiaks lööma, aga mitte süüa ostma. Ma tahtsin endale T-särki ja siis mõtlesin, et käime kohvikus... Rumal mina. Seekordne giid ja reisisaatja olid mugavad ja ... las ta siis läks seekord nii. Edasi tuli piiriületus ja templite kogumine, et saada kätte oma Tax Free. See oli lahe kogemus, sest kes oleks võinud arvata, et Norra-Rootsi piiril saab asjad aetud eesti keeles. Aga just nii see oli! Igati meeldiv üllatus :)

Lisaks oli meil väike pikniku peatus, kus õnnetutele hingedele anti süüa ja juua... Pildil siis meie kangelased bussjuht (pooliku näoga), giid, näljane turist, reisisaatja :)

Romantiline võileib... mustikatega! :D

Ööbimispaik oli meil seekord aga Rootsis- Vilhelminas. Väike linnake Põhja-Rootsis. Tegime ka seal väikese jalutuskäigu matkarajal ning linnas. Tahtsime hirmsasti oma raha sinna jätta, aga paraku ei olnud neil sobivas suuruses lillelisi kalosse ;) Seega võtsime jäätised ning istusime aga poe kõrvale ning lasime hea maitsta. Natuke aja möödudes arvasid paar rulltibi, et peavad meie tähelepanu köitma ja lasid koledat muusikat oma romust ja kujutasid ette, et on ägedad. Ei lasknud end eriti häirida ning mõne aja pärast jätkasime oma teed... Öösel vaatasime kuidas rootslased renoveerivad üht vana maamaja ja leidsime, et nad on ikka päris nutikad! See oli siis tv saade ... Tuligi magus uni viimasel valgel ööl...

Väike ülevaade siis vahemaadest... Jäänud oli bussiga sõita veel 697 km...

Viimane päev oli tõeline piin. Ainult sõitmine, väike paus ja sõitmine. Õnneks kell 16 olime laeval ja algas vabadus. Väike siider ja väike söök (nii väike kui buffet lauas see olla saab :D) ja shoping ja siis korraks tuppa... kuhu ma jäin hommikuni. Lihtsalt ei jaksanud laevale pidutsema minna, kuigi oli laupäev ja pidu täies hoos...