Mostar

8. päev

Varajane äratus, et veeta päev kunagises sõjakoldes Mostaris. Tee sinna oli taas täis imeilusaid vaateid, millega me selleks ajaks küll ära hellitatud olime ning piirilähedane lammiala mõjus väga värskendavalt. Seal võis näha ka suurt põllumajandusala... mis siis et pisikestest lapikestest koosnes. Meenutas lapsepõlve kui igal perel oli oma lapike, ainult, et kasvatati tiba teistsuguseid taimi kui meie kodumaal... Piiriületus ning olimegi Bosnia-Hertsegoviinas... Esimesse linna sisse sõit mõjus rusuvalt. Palju augulisi maju... Oli küll palju renoveeritud/taastatud/ uusi rajatud kuid... ei olnud sellist rõõmsat muljet nagu Horvaatias. Ka inimesed olid sõjakamate nägudega. Arutasime, et ega nende elu pole kerge olnud ... ehk sellest... kuid mine tea...

Bosnia-Hertsegoviina raha- konverteeritav mark. Omastasin selle automaadist ja siiani pole arvutanud paljuga petta sain. Minu arvelt kadus 400 eesti raha selle eest + 40 raha teenuse eest... Muidu peaks kurss olema 1€ = 2 KM ning minu teada Eestist seda ei leia.

Rahaga üldiselt probleeme ei olnud, selles suhtes et maksta sai nii Kunades, Eurodes kui Bamides (KM). Paraku meil vahepeal olid nende jaoks liiga suured rahatähed ja meid ilmselt tõmmati korralikult.. Edaspidi oleme targemad ja teame, et kaasa tuleb vedada ka euromünte. Sest hinnad olid seal Horvaatiaga võrreldes madalad.

Mostaris tuli meie kohaliku appartemendi/hosteli (kord kutsuti nii, kord naa) omanik bussijaama vastu ja tegi tutvustava linnatuuri bussijaamast hostelini. Näitas meile pommitatud koolimaja, rindejoont... Tekkis hirm majutuse ees, et millises majas see veel olla võiks.

Selgus, et maja on pisike ja armas ning meie toad piisavalt mõnusad. Perenaine tõi meile ka tundmatuid puuvilju oma aiast ning tundmatu vilja mahla. Hiljem tuvastasime, et tegu oli viigimarjadega ja ilmselt ka viigimarja mahlaga (saab üldse viigimarjast mahla?).

Loodan et mu tuvastus oli õige ja tegu on viigimarjadega :) Kui on miskit muud siis andke teada. Igatahes seda vilja meile pakuti.

Edasi läksime linna peale jalutama. Kohe peatänavale (nu tegelikult ei pruukinud see peatänav olla, aga ... see tee, mis viis hostelist otse bussijaama) jõudes nägime mustlasperet toitu otsimas... Ja sellist vaesust nägime ka edaspidi...

Paljud majad olid veel taastamata ja väga lagunenud, kuid vanalinn oli renoveeritud ja ilus. Küll mitte nii puhas ja klanitud kui Horvaatia linnad. Alustuseks piilusime ühe mošee juures kuidas eluolu on ning siis tutvusime sillaga, mis oli peamine selle linna külastus eesmärk. Kuigi tõesti ainult reisi planeerides. Tegelikult pakkus selles linnas huvi hoopis muu.

Mostari sild vaadatuna mošeest, ei mäleta kuidas seda mošee juurde kuuluvat torni kutsutakse, mille pärast see retk sai ette võetud. Teinegi vaade sealt... Sellised katused nagu kolmandal pildil olid paljudel majadel. Mulle meeldis, tore vaheldus Horvaatia punastele katustele. Ainult reklaam-päevavarjud ei sobinud sellesse linna üldse :( Kõige lõpuks pilt mošeest seest. See oli selline turistidele mõeldud paik, kus tohtis klõpsida.

Külastasime mošeed, jalutasime mööda linna ja imestasime, et sõjast on möödas selles piirkonnas üle 10 aasta ja ikka on sõja tagajärjed nii selgelt näha. Ainus rõõmustav asi oli, et hinnatase oli odavam kui Horvaatias. Kuigi tuleb tunnistada, et selles linnas oli huvitav liikuda.

Teetöölistel oli vist palju aega olnud ... mitmed teekatted olid kaunistatud just nii...

Pilte tänavatest ja majadest... kusjuures selles linnas pole välistatud, et sellises auklikus ja poolikus majas nagu piltidelt näha tegutseb tuntuid kaubamärke müüv lõhnapood :) Pilte hiljem taaskord vaadates avastasin, et ka üks pank oli just auklikus majas pesitsemas :)

Selline nägi praeguseks välja endine koolimaja ja paremas seisus praegune koolimaja, kuigi ka viimasel olid auklikud seinad.